Rõngu kihelkond
Rõngu kihelkond (lühend Rõn; saksa keeles Kirchspiel Ringen) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rõngu kihelkonna ala kuulus muinasajal Ugandi maakonda. Seal asus mitu linnust, nende hulgas Vooremägi ja Kivivare linnamägi. Aastatel 1224–1558 oli kihelkonna ala Tartu piiskopkonna osa. Kihelkond tekkis 14. sajandil kirikukihelkonnana. Seda on esmamainitud 1413. aastal. Põhjasõja ajal sai Rõngu kihelkond raskesti kannatada. 1856. aastal hakati kihelkonnas talusid päriseks ostma. 1890. aastatel hakkas Elva raudteejaama juurde kujunema Elva alevik, mis 1923. aastal nimetati aleviks ja 1938. aastal linnaks.
Rõngu kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas paiknes 9 mõisat: 1 kirikumõis, 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 riigimõis. Lisaks oli veel 1 karjamõis.[1]
- Rõngu kirikumõis (Pastorat Ringen)
- Aakre (Ayakar) rüütlimõis
- Hellenurme (Hellenorm) rüütlimõis
- Rõngu ehk Suure-Rõngu (Schloß Ringen) rüütlimõis
- Soontaga (Sontack) rüütlimõis
- Uderna (Uddern) rüütlimõis
- Uue-Kirepi (Neu-Kirrumpäh), Vana-Kirepi kõrvalmõis
- Vana-Kirepi (Alt-Kirrumpäh) rüütlimõis
- Väike-Rõngu (Klein-Ringen) riigimõis
- Teedla mõis (Thedla), poolmõis, eraldati Kirepi mõisast[2]
Rõngu kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Aakre vald (1866–1917)
- Hellenurme vald (1866–1917)
- Kirepi vald (1866–1917)
- Rõngu vald (1866–1917)
- Uderna vald (1866–1917)
- Väike-Rõngu vald (1866–1893)
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonna ala jääb tänapäevase haldusjaotuse järgi Elva valda.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Rõngu kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. märts 2012)
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 386.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 268–271.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 294.
- Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 99–103.
- Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. lk.128–138