Rõngu kihelkond

Rõngu kihelkond (lühend Rõn; saksa keeles Kirchspiel Ringen) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Rõngu kihelkonna ala kuulus muinasajal Ugandi maakonda. Seal asus mitu linnust, nende hulgas Vooremägi ja Kivivare linnamägi. Aastatel 1224–1558 oli kihelkonna ala Tartu piiskopkonna osa. Kihelkond tekkis 14. sajandil kirikukihelkonnana. Seda on esmamainitud 1413. aastal. Põhjasõja ajal sai Rõngu kihelkond raskesti kannatada. 1856. aastal hakati kihelkonnas talusid päriseks ostma. 1890. aastatel hakkas Elva raudteejaama juurde kujunema Elva alevik, mis 1923. aastal nimetati aleviks ja 1938. aastal linnaks.

Kihelkonnas paiknes 9 mõisat: 1 kirikumõis, 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 riigimõis. Lisaks oli veel 1 karjamõis.^[1]

• Rõngu kirikumõis (Pastorat Ringen)
• Aakre (Ayakar) rüütlimõis
• Hellenurme (Hellenorm) rüütlimõis
• Rõngu ehk Suure-Rõngu (Schloß Ringen) rüütlimõis
• Soontaga (Sontack) rüütlimõis
• Uderna (Uddern) rüütlimõis
• Uue-Kirepi (Neu-Kirrumpäh), Vana-Kirepi kõrvalmõis
• Vana-Kirepi (Alt-Kirrumpäh) rüütlimõis
• Väike-Rõngu (Klein-Ringen) riigimõis
• Teedla mõis (Thedla), poolmõis, eraldati Kirepi mõisast^[2]

• Aakre vald (1866–1917)
• Hellenurme vald (1866–1917)
• Kirepi vald (1866–1917)
• Rõngu vald (1866–1917)
• Uderna vald (1866–1917)
• Väike-Rõngu vald (1866–1893)

Kihelkonna ala jääb tänapäevase haldusjaotuse järgi Elva valda.

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 386.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 268–271.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 294.
• Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 99–103.
• Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. lk.128–138