Majandus

Majandus on ühiskonna osa, mis koondab inimtegevusi nagu töö, tootmine, töötlemine, vahetus jms. Majandusel on tänapäeva ühiskonnas mitu olulist ülesannet: see jaotab kõik maailmas oleva kaupadeks ja teenusteks, tagab ühiskondliku ebavõrdsuse ning ajendab inimesi keskendama kogu oma elu ja olemise tööle, nii et neist saavadki eelkõige tootmisvahendid kellegi teise tarbeks.

• "Hea küll. Niisiis, sa tahad öelda, et nüüd suudan ma muuta linna majanduselu, kui sätin Luristajat? Luristaja on nagu nõia vahanukk ja kõik nõelad, millega seda torkida, on minu käes?"

"Vashtab tõele. Väga kena võrdlush."

Hubert tunnistas metafüüsilist meistriteost. Valgus võlvkeldris muutus kogu aeg, vastavalt sellele, kuidas linna majanduselu voolas Luristaja torudes, millest mõned olid ainult juuksekarva jämedused.

"Nii et see on majandusmudel, mis ühtlasi on ka majandus ise?"

"Need on identshed, ishand."

"Nii et ühe haamrilöögiga võiksin ma paisata meie linna parandamatusse majanduskaosesse?"

"Jah, ishand. Kash ma toon haamri?"

• Terry Pratchett, "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2010, lk 233

• Ökonoomika peab olema ökonoomne — selline on aja nõue.
• Экономика должна быть экономной — таково требование времени.
  • Leonid Brežnev kõnes NLKP XXVI kongressil 1981. aastal, rmt: "Материалы XXVI съезда КПСС", Мoskva, 1981, lk 60

• Kui majandusdarvinistide lugu inimloomusest oleks õige, oleks meie isekas saamahimu ja ahnus meid ammu välja suretanud. Moraalsus poleks suutnud säilida, ja samamoodi meie ise. Kui meie vaba tahe on illusioon, mis mõttega seda siis arendatakse. Me vajame taas tasakaalutunnet ning selle saavutamiseks tuleb mehhanistlik visioon heita tagasi sinna, kuhu see kuulub. Moodsal bioloogial ja majandusel on meile paljugi õpetada, kuid neil ei ole mingit õigust monopoliseerida seda, kuidas me interpreteerime reaalsust ja inimkonna lugu.
• Mõnele lähtepunktile on peaaegu võimatu midagi rajada. Kui me alustame oma üleilmset dialoogi eeldusega, et meil on vastanduvad väärtussüsteemid ja meid ühendab ainult ahnus, siis kindlustame, et igasugust tegevust on liiga vähe ja liiga hilja.
• Kõige suurem oht, millega me praegu silmitsi seisame, ei ole mitte "business as usual" põhimõtte jätkumise võimatus, vaid ühiskondade kokkuvarisemise oht olukorras, kus meie liidrid kaotavad oma usaldusväärsust ning asendatakse obskurantismi ja ebatolerantsuse preestritega. Kohalikul tasandil tuleb hoolitseda majandusdarvinismi ohvrite eest. Alternatiiviks on konflikt ja sõda globaalsel skaalal.
  • Jakob von Uexküll, Jakob von Uexküll: maailm vajab uut lugu. Tõlkinud Aivi Reimand. Postimees, 25. oktoober 2008

• Majandusotsustes, kui kaalukausil vaetakse kiiret tulu ja pikaajalist kahju, jääb ilma hinnasildi, hääle ja kaitseta raunjalg, lendorav või märgala alati kaotaja poolele.
• [---] loodusel on väärtus, hind ja tähtsus ka siis, kui me ei ole seda osanud väärtustada, hinnata või arvesse võtta. Looduse hävimisel ja kahjustumisel on hind ka siis, kui me seda majandusarvestusse ei pane.
• Ühegi kaitseala loomine, kus ühel pool on looduse mitmekesiseid väärtusi mõistvad arusaamad ja mitmekesiseid tulevikuvõimalusi hoidev vaade ning teisel pool lühiajaliselt mõõdetav majandusargument, ei ole läinud valutult ja vaidlusteta.
  • Aveliina Helm, "Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset" Sirp, 07.08.2020

• Riigipirukas on väga paljus fikseeritud ja jagatav osa on väga pisike. Kui majandus kasvab, muutub see osa suuremaks.
  • Ene Ergma intervjuu: Peeter Ernits, Ene Ergma: Raskel ajal tuleb meil valimislubadused unustada, Maaleht, 18. detsember 2008

• Kahtlemata võib ilmneda varakult näi­teks ärivaist, aga lapsele peaks selgeks te­gema, et äris on oluline selline nähtus nagu isiklik sarm, millele aitab kindlasti kaasa prantsuse kirjanduse põhjalik tundmine, mõne muusikainstrumendi valdamine oma lõbuks vms. Ka hea ma­jandusteadlane peaks tajuma elu irratsio­naalset külge, mille tundmaõppimiseks pole paremat vahendit kui kirjandusklas­sika lugemine.
  • Marju Lepajõe, Laureaat Marju Lepajõe, LHV ajakiri Investeeri, nr 1, 2018 (veebis 02.03.2018, intervjueeris Tiit Efert)

• Eesti maksusüsteem soosib spetsiifiliselt kõrge automatiseerituse astmega, ressursimahukat ning ekspordile orienteeritud tööstust. See tähendab praktikas ärimudelit, et toodetakse sedasama, mida mujalgi, midagi, mille jaoks on kindel turg olemas. Aga soodsama hinnaga.
• Kapitalimahukas ning reaalselt maailma muutev innovatsioon paistab olevat liiga riskantne või mitte jõukohane. Nii jääb tähelepanuta asjaolu, et raha on üha enam midagi, mis koguneb uudse, huvitava ning ebatavalise ümber.
  • Martin Luiga, "Eesti Vabariigi käimata rajad" ERR, 14. august 2020

• Tegelikult on selliseid näiteid 1990ndatest, kui areng oli veel palju aeglasem, kus riigid on teinud otsuse toetada teatud majandussektoreid eriti hästi, et oleks arengut. Näiteks Soome on väga olulisel määral toetanud majanduse arengut riigi rahaga, aga nendes sektorites, mida peeti siis perspektiivikateks ja mis sellel hetkel olid seda. Aga niimoodi tehes muudame oma majanduse vähem vastupidavaks, sest kui meil on rohkem mitmesuguseid tegevusi, siis peame majanduskonjunktuuri muutustele lihtsalt paremini vastu.
  • Kersti Kaljulaid "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

• Me teame oma ellu viidud valgustuslike unistuste voorusi ja puudusi. Meil on demokraatia, kõrgem elatustase, parem haridus, parem tervis, pikem eluiga. Ent meie demokraatiat korrumpeerib sageli võimueliit, me oleme, nagu ütles Gordon Brown Suurbritannia peaministrina [2007–2010], taandatud hinnasiltideks aina kasvavas globaalmajanduses, milles me sageli valmistame, müüme ja ostame basseini äärde lillasid plastpingviine. Kui küsime, miks me seda teeme, siis põhjus on osalt selles, et me ei oska midagi muud teha.
  • Stuart Kauffman, "Füüsikast semiootikasse", tlk Silver Rattasepp, Akadeemia, nr 8, 2023, lk 1459

Vikipeedias leidub artikkel

Majandus