Alkohol

Alkohol ehk alkohoolne jook on tavakeeles jook, mis sisaldab etanooli inimesele mõjuvas koguses, üldjuhul 2-80% vahemikus. Keemia seisukohalt on alkoholid rühm orgaanilisi ühendeid, millest etanool on vaid tuntuim näide, teiste alkoholide joomine aga võib lõppeda palju halvemini. Alkohoolsed joogid jaotatakse tavaliselt lahjemateks nagu õlu, mõdu ja vein ning kangemateks nagu liköörid, viin, viski, rumm, brändi jts. Alkoholi eriti süsteemset ja sihikindlat tarbimist peetakse enamasti haiguslikuks ja hukkamõistetavaks nähtuseks nimega alkoholism ehk joomarlus, mõõdukamal kujul on see levinud seltskondlik tegevus. Leidub ka riike (peamiselt islamimaad), kus alkohoolsed joogid on keelustatud. Alkoholi sisaldavaid vedelikke tarvitatakse ka lõhna- ja puhastusainetena, toidutegemisel jms.

• [Tarass Bulba naisele:] Mine nüüd juba rutem ja too meile lauale kõik, mis on. Pole vaja kukleid, mesipräänikuid, moonipirukaid ega muud suri-muri; tiri meile välja terve oinas, too kits ja neljakümneaastast mõdu! Ja vana kibedat rohkem, mitte mingit äranarritud märga, rosinate ja kõiksugu mokapoolisega, vaid puhast vahutavat märjukest, et see sätendaks ja särtsuks kui kurivaim. (lk 8)
• [Tarass Bulba:] "Noh, anna oma peeker siia! Mis, kas on hea märjuke? Aga kuidas on va kibe ladina keeli? See'p see on, pojuke, ladinlased olid tobedad — nad ei teadnudki, et märjuke on maailmas olemas. Noh, kuidas teda nüüd kutsuti, toda, kes ladina värsse kirjutas? Kirjatarkuses pole ma tugev ja sellepärast ei tea. Horaatsius vist?"

"Näed, missugune mees on meie taat!" mõtles vanem poeg Ostap endamisi. "Vana, kurivaim, teab kõik ära, aga ise teeb nagu poleks tal aimugi." (lk 10)

• Nikolai Gogol, "Tarass Bulba", tlk Johan Tamm, 1955

• Täna tõin Calvadosi, Amontillado ja banaanilikööri. Aga koristamine teeb mu haigeks, ma lihtsalt ei jõua kõike rämpsu välja rookida. Kunagi ma selle sisse upun.
  • Karl Ristikivi, "Päevaraamat", 14.10.1957

• Nüüd ma näen, et väga noorelt, kaheksateistkümneselt, viieteistkümneselt, oli mul juba nägu, mis ennustas seda, mis tekkis hiljem alkoholiga keskeas. Alkohol täitis funktsiooni, mida Jumalal polnud, tema funktsioon oli ka mind tappa, tappa. See alkoholinägu tuli mulle enne alkoholi. Alkohol vaid tuli ja kinnistas.
  • Marguerite Duras, "Armuke". Tõlkinud Malle Talvet. LR 1989, 11/12, lk 7

• Kui on alkoholi, siis pole alkohol probleem.
  • Matti Nykänen, cit. via: Tauno Vahter, "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid" ERR, 04.02.2019

• Võimalik, et alkohol ei mõju sama tugevalt kui südamepalve. Aga igatahes mõjub see niisama kiirelt.
  • Peter Høeg, "Vaikne tüdruk". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 176

• On kurb ja kohutav, et kõrgest soost isikud tõepoolest kunagi uskusid, et teenijarahvas läheb täielikult õnge, kui alkohoolsed joogid panna karahvinidesse, mille siltidele on nende nimed kirjutatud nutikalt tagurpidi. Samuti on läbi ajaloo kõik poliitiliselt ärksamad ülemteenrid pidanud endastmõistetavaks - ja palju õigustatumalt -, et nende tööandjad ei märka, kui viskipudelile valatakse juurde pisut niiru’t.
  • Terry Pratchett, "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 15, joonealune

• Peaks olema võimatu saavutada alkoholi muljet joogiga, kus alkohol puudub, kuid oskuste hulgas, mille Willikins oli aastatega omandanud - võimalik, et varguse teel - , oli võime segada tavalistest köögis leiduvatest koostisainetest kokku täiesti alkoholivaba jook, milles sellest hoolimata oli olemas kõik, mida alkoholist tahta võib. Kusagil seal sees olid tabasko, kurk, ingver ja tšillipipar, sealt edasi oli aga parem mitte liiga palju küsida.
  • Terry Pratchett, "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012, lk 23

• Jim kirjutas mulle kirju, kui ta oli minu ja Lone juurest Observatoriegatani üüritoakesse kolinud, enne Beckombergat.

"Kallis Jackie, mul on sinu abi vaja. Tule pärast kooli natukeseks siia, Jackie. Ainult sina saad mind praegu päästa. Kas sa võiksid siia tulla? Ma olen nii üksi."

Ma ei vastanud kunagi tema kirjadele. Ma ei teadnud, mida vastata, sest ma olen alati tundnud, et mina ei suuda teda ka parima tahtmise juures päästa. Lõpuks on päästja alati keegi teine, Sabina-sugune naine või alkohol. (lk 15)

• Sara Stridsberg, "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017

• Esimesed kaks sihiteadlikku keemilist reaktsiooni, mille meie esiisad kasutusele võtsid olid tule süütamine ja joovastava joogi kääritamine. Viimane leiutati tõenäoselt hulga varem ja ühe üsnagi respekteeritava evolutsiooniteooria järgi oli just see algtõukeks Homo sapiens'i tekkimisele (mitte tööarmastus nagu väidavad marksistlikud filosoofid). Ahvil tekkis reaalne vajadus puu otsast alla tulla selleks, et korjata maast kääritatud vilju, mis tekitasid peas toreda sumina.
  • Jüri Liiv, "Keemia õhtuõpik", 2018, lk 9

• Õlle, veini ja viina triumviraat on kujundanud Liivimaa ajaloo palet ilmselt rohkem, kui me oleme valmis seda möönma või kui see tavapärastest ajaloouurimustest ilmneb.
• Sotsiaalses plaanis oli õlu lihtrahva tavapärane rüübe, samas kui veini joodi peamiselt ühiskonna ülakihtides (kes muidugi ei põlanud ära õlutki). Viin suutis neid eristusi varauusajal ületada ja levis nii liht- kui ka peenema rahva laual, ent selle kvaliteet võis siiski seisuseti oluliselt erineda.
• Gildide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide trahviraamatud, nagu näiteks Riia õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja oksendamisest avaliku urineerimise ja sittumiseni välja).
  • Marek Tamm "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust" Postimees, 5. juuni 2020

• Taasiseseisvuse alguses nähti alkoholi peamiselt majanduse mootorina ja soomlaste poolt Eestist ostetavat alkoholi kui loogilist rahaallikat. Rahvusvahelised alkoholifirmad nägid Eestit kui "küllastumata turgu", kus vaatamata kõrgele tarbimismäärale oli arenguruumi küll ja veel, eriti naiste ja noorte osas. Terviseedendajate perspektiiv poliitilistes ringkondades eriti kõlapinda ei leidnud. Kultuurkapitali sidumist laekuva alkoholiaktsiisi protsendiga peeti geniaalseks jätkusuutlikuks ärimudeliks, mis tagab kultuurile kõikumatu rahavoo ja teeb alkoholitööstusest kultuuri- ja spordiürituste sponsori. 2007. aastal, majandusbuumi tipul, oli Eestis elaniku kohta tarbitav absoluutalkoholi kogus umbes 12,7 liitrit. Võrdluseks, et Maailma Terviseorganisatsioon soovitab piirmääraks mitte üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas.
• Kuna üle 80% täiskasvanutest tarbib alkoholi ning suur osa usub, et alkohol on eesti rahval aidanud eestlane olemisega toime tulla juba orjaööst alates, siis see nõuab poliitikutelt alkoholivastaste sammudega väljatulemisel põhjalikku eeltööd.
• 1999–2016 valitsuskoalitsioone moodustanud Reformierakond oli eriti sõbralik õlletööstuse vastu, mille üks juhtkujusid, A. le Coqi juht Tarmo Noop, oli ka erakonna asutajaliige. Reformierakonna võimu ajal kujunes alkoholipoliitika alustalaks idee, et Eesti alkoholiprobleem on eelkõige tingitud kange alkoholi tarbimisest, nii et kangele ja lahjale alkoholile eri maksumäärade ja reklaamipiirangude seadmine toetab lahja alkoholi laialdasemat tarbimist kange alkoholi asemel, mis olevat tervislikum ja sarnasem muu Euroopaga. Reformierakond küll tolereeris alkoholipoliitika muudatusi, mis 2008. aasta paiku alguse said, ning küsimise peale harilikult möönis, et noorte hulgas tuleb loomulikult alkoholitarvitamist vähendada, eriti sporti toetades, kuid partei jäi tegelikes sammudes tagasihoidlikuks.
  • Riina Raudne, "Rahvatervise areng" Vikerkaar, 11/2020

• Sergei Jessenin, "Lahkuv Venemaa". Tõlkinud August Sang. Rmt: S. Jessenin. "Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 156

• Heiti Talvik, "Paaria" 2 kogus "Palavik" (1934)