Politsei
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2006) |
 | Artiklis puuduvad viited. |
Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks). Selle poolest erineb ta sõjaväest, mille eesmärk on kasutada jõudu välissuhetes (suheldes teiste kogukondadega). Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires.
Organiseeritud ühiskondades tavaliselt taunitakse jõu kasutamist ühe ühiskonna liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades.
Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed (maksude maksmise kaudu).
Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka enda või rahva turvalisuse tagamiseks sisemise relvastatud (ei pea olema külmrelv) struktuuride olemasolu (nt turvafirmad).
Jaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Esialgne universaalne politsei jaguneb tänapäeval spetsiaalsete ülesannetega politseideks:
- liikluspolitsei
- korrakaitsepolitsei (patrullteenistus)
- kriminaalpolitsei (korra valvamise asemel võimalike süüdlas(t)e leidmine pärast korrarikkumist)
- narkopolitsei
- julgestuspolitsei
- kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus
- vee-, jõe-, mere- jne politseid
- märulipolitsei
- eriüksus
- sõjaväepolitsei
- kaitsepolitsei
- poliitiline politsei
- munitsipaalpolitsei
- religioonipolitsei
Politsei teenistuses oleva ametniku nimetus eri maades:
- politseinik
- militsionäär, ka miilits (nii kasutusel Eestis)
- kordnik — kasutusel peamiselt Eestis esimese iseseisvusperioodi ajal
- sandarm
- šerif
- uräädnik (ka urjadnik) — ajalooline; kasutusel Eestis, kestis tsaariaja lõpuni; tuletus venekeelsest sõnast урядник
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Politsei |