Canberra

See artikkel vajab ajakohastamist. (Detsember 2022) Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2022) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Canberra
District of Canberra Central
Pindala: 814,27 km²
Elanikke: 390 706 (2015)[1]
Koordinaadid: 35° 18′ S, 149° 8′ E

Canberra on Austraalia pealinn ja suuruselt kaheksas linn, kuid suurim sisemaa linn.

Haldusterritoriaalselt asub Canberra Austraalia pealinna alal, 286 km Sydneyst edelas ja 669 km Melbourne'ist kirdes. Canberra ehitati kohe pealinnaks. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, otsustati selle rivaliteedi ületamiseks 1908. aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus välja ameerika arhitekti Walter Burley Griffini kavandi. Ehitustöid alustati 1913. aastal ja pealinnaks sai Canberra 9. mail 1927.

Linna planeering põhineb aedlinna mudelil ja näeb ette ulatuslikke loodusalasid linna territooriumil, mis moodustavad üheskoos Canberra looduspargi. Seetõttu on Canberrat hakatud kutsuma ka põõsas- või metsapealinnaks (bush capital)^[2]. Kui esialgu pidurdasid linna arengut esimene maailmasõda ja suur majanduskriis, siis alates teisest maailmasõjast kuni tänapäevani on Canberrat iseloomustanud kiire elanikkonna kasv.

Canberras asuvad Austraalia seadusandliku, täidesaatva ja kõrgeima kohtuvõimu organid. Avalik sektor annab üle 30% pealinna sissetulekutest ja on ühtlasi linna suurim tööandja. Samuti paikneb Canberras mitu riikliku tähtsusega sotsiaal-, teadus- ja kultuuriasutust. Canberra on ka populaarne turismisihtkoht.

Enam levinud versiooni kohaselt tuleneb nimi Canberra sõnast nganbirra, kambera või canberry, mis tähendab enne euroopa kolonistide saabumist seda piirkonda asustanud Austraalia aborigeenide ngunawali keeles väidetavalt "kohtumispaika".^[3][4] Veenvad tõendid selle teooria toetuseks siiski puuduvad. Aastate jooksul on mitmed kohalikud kommentaatorid, teiste seas ka ngunawali pealik Don Bell, välja pakkunud alternatiivse selgituse, mille kohaselt tähendab sõna canberra, nganbra või nganbira "naise rindu" ja on aborigeenide nimi teineteise vastas asuvale kahele mäele – Black Mountaini ja Mount Ainslie mäele.^[5] 1860. aastatel kirjutas Queanbeyani ajalehe omanik John Gale, et see nimi tuleb sõnast nganbra või nganbira, mis tähendab "lohku naise rindade vahel" ning osutab Sullivans Creeki lammile Mount Ainslie ja Black Mountaini vahel.^[6] 1830. aastatel major Mitchelli koostatud kaardil on Sullivans Creeki lammi nende mägede vahel tähistatud tõepoolest nimega Nganbra. On täiesti võimalik, et Nganbra või Nganbira inglispärastati kujule Canberry, millena sai see hiljem tuntuks piirkonda saabunud euroopa kolonistidele.

Richard Hind Cambage märkis oma 1919. aastal ilmunud raamatus "Notes on the Native Flora of New South Wales, Part X, the Federal Capital Territory", et piirkonna esimene asunik Joshua John Moore nimetas selle piirkonna Canberryks 1823. aastal. Cambage'i sõnul "ei näi olevat mingit kahtlust, et algne nimi pärines pärismaalastelt, kuid selle tähendus on teadmata".^[7] Piirkonna maamõõtmiskaardid 1837. aastast nimetavad seda ala Canberry tasandikuks. 1920. aastal väitsid mõned piirkonna vanemad elanikud, et kohale on andnud nime Austraalia jõhvikas (Australian cranberry), mida selles piirkonnas rohkelt kasvas. Nad märkisid, et taime kohalik nimekuju oligi canberry.

Geograafiliselt asub Canberra Austraalia sisemaal, umbes 150 km kaugusel Austraalia idarannikust. Linna geograafilised koordinaadid on 35°18′27″ ll 149°07′27.9″ ip. Canberra paikneb Suures Veelahkmeahelikus, täpsemalt Austraalia Alpide koosseisu kuuluva Brindabella Range'i mäestiku lähistel.

Haldusterritoriaalselt asub Canberra Austraalia pealinna alal, mida ümbritseb igast küljest Uus-Lõuna-Walesi osariik. Canberra pindala on 814,27 km².^[8] Linn hõlmab umbes neljandiku Austraalia pealinna alast, seal elab ka suurem osa haldusüksuse elanikkonnast. Canberra on pealinna ala ainus linnaline asula.^[9]

Lähim suurem linn on 42 000 elanikuga Queanbeyan, mis asub Canberrast umbes 10 km kagus ja jääb Uus-Lõuna-Walesi osariigi territooriumile.^[10]

Canberra keskmine kõrgus on 660 m.^[11] Tihedamalt asustatud alad paiknevad linna kirdeosas, umbes 550–700 m kõrgusel merepinnast. Linna kõrgeim punkt on Mount Majura (888 m)^[12]. Muud kõrgemad mäed on Mount Taylor (855 m)^[13], Mount Ainslie (843 m)^[14], Mount Mugga Mugga (812 m)^[15] ja Black Mountain (812 m)^[16].

Canberra looduslikud metsad koosnesid peaaegu täielikult eukalüptiliikidest, nende puitu kasutati majapidamises ja kütteks. 1960. aastate alguseks oli metsaraie eukalüptivarud laastanud ja mure veekvaliteedi pärast viis juurdepääsu tõkestamiseni looduslikesse metsadesse. Huvi metsaistutuse vastu sai alguse 1915. aastal, kui Mount Stromlo mäe külgedel tehti esimesed metsa istutamise katsed mitmete liikidega, teiste seas ka kiirja männiga. Alates sellest ajast on metsade istutamine laienenud, aidates vähendada erosiooni ja muutes uued metsaalad populaarseteks vaba aja veetmise paikadeks.^[17]

Linna jagab kaheks enam-vähem võrdseks pooleks üle Molonglo tasandiku voolav Molonglo jõgi, mille peale on Canberra kesklinnas paisu abil tekitatud Burley Griffini järv.^[18] Veel mõned aastad tagasi tekitas Molonglo jõgi linnas laastavaid üleujutusi, sest enne Burley Griffini järve rajamist oli piirkond lammiala.^[19] Molonglo suubub linnast loodes Murrumbidgee jõkke, mis on üks Murray jõe kõrvalharudest. Mitmed linna läbivad väiksemad jõed nagu Queanbeyani jõgi, Jerrambomberra Creek ja Yarralumla Creek suubuvad kas Molonglo või Murrumbidgee jõkke.^[20] Ginninderra Creeki ja Tuggeranong Creeki jõgedele on tekitatud paisjärved, Ginninderra järv ja Tuggeranongi järv.^[21]

Canberrat iseloomustab pehme parasvöötme kliima.^[22] Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi valitseb seal kliimatüüp Cfb, mida kirjeldatakse kui pehmet niisket kliimat kuiva hooajata ja sooja suvega. Aasta keskmine õhutemperatuur on 13 °C. Kõige soojem kuu on jaanuar, mille keskmine õhutemperatuur on 20,5 °C; kõige külmem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur ulatub vaid 5,5 °C.^[23][24]

Canberra õhutemperatuuri absoluutne maksimum on olnud 42,2 °C, mis mõõdeti 1. veebruaril 1968. Õhutemperatuuri absoluutne miinimum oli –10 °C, mis mõõdeti 11. juulil 1971.^[25]

Aasta keskmine sademete hulk on 615 mm. Kõige sademeterohkemad on kevade- ja suvekuud, eriti oktoober ja november, mil kuu keskmine sademete hulk ületab 60 mm. Talvel jääb kuu keskmine sademete hulk 40–50 mm vahele.^[26] Talvekuudel esineb hallasid. Canberra kesklinnas sajab lund harva, kuid ümbruskaudsetel aladel esineb kerget lumesadu igal talvel ja kesklinnast võib näha ka lumega kaetud mäetippe. Canberra kesklinnas oli viimane suurem lumesadu 1968. aastal, kuid vähemal määral on lund sadanud ka 2006. ja 2015. aastal^[27].

Canberra peamised kliimanäitajad aastatel 1939–2010 kogutud andmete põhjal[26]
Näitaja	Jaan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	Aasta
Keskmine maksimumtemperatuur (°C)	28,0	27,1	24,5	20,0	15,6	12,3	11,4	13,0	16,2	19,4	22,7	26,1	19,7
Keskmine miinimumtemperatuur (°C)	13,2	13,1	10,7	6,7	3,2	1,0	–0,1	1,0	3,3	6,1	8,8	11,4	6,5
Keskmine sademete hulk (mm)	58,5	56,4	50,7	46,0	44,4	40,4	41,4	46,2	52,0	62,4	64,4	53,2	615,2
Keskmine sajupäevade arv	7,3	6,7	6,9	7,3	8,4	9,8	10,5	11,1	10,2	10,4	9,8	7,7	106,1
Päeva keskmine päikesepaiste kestus (h)	9,5	9,0	8,1	7,3	6,0	5,2	5,8	7,0	7,7	8,6	8,9	9,4	7,7

2015. aasta hinnangutel elas Canberras 390 706 inimest.^[1] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Canberra elanikkond 355 596 inimest^[28], 2006. aasta rahvaloenduse andmetel aga 323 056 inimest^[29]. 2011. aasta loenduse andmetel oli 28,6% Canberra elanikest sündinud väljaspool Austraaliat, 1,4% elanikest moodustasid Austraalia aborigeenid ja Torrese väina saarte aborigeenid. Väljaspool Austraaliat sündinud inimestest moodustasid suurimad rühmad Suurbritanniast (3,7%) ja Hiinast (1,8%) pärit elanikud.^[28]

Rohkelt immigrante on Canberrasse saabunud ka Uus-Meremaalt, Indiast ja Vietnamist. Immigratsioon Ida- ja Lõuna-Aasia riikidest on kasvanud just viimastel aastatel. Enamik pealinna elanikke kõnelevad kodus ainult inglise keelt (77,8%), teiste koduste keeltena on levinud hiina, itaalia, vietnami ja hispaania keel.^[28]

Canberra rahvaarvu muutumine
Aasta	Elanike arv
1991	288 195
1996	307 917
2001	319 317
2004	323 660
2008	345 300
2011	355 596
2015	390 706

Canberralased on suhteliselt noored, väga mobiilsed ja hästi haritud. 2011. aastal oli mediaanvanus 34 aastat ja üle 65-aastasi inimesi vaid 10,7% elanikkonnast.^[28] Aastatel 1996–2001 saabus Canberrasse või lahkus sealt kokku 61,9% pealinna elanikkonnast, mis paigutas Canberra Austraalia suurlinnade seas elanikkonna mobiilsuselt teisele kohale.^[30] Kommertspanga National Australia Bank kogutud andmete kohaselt annetavad canberralased teiste Austraalia osariikide ja alade elanikest märksa rohkem heategevusele, seda nii annetatud summade suurust kui ka sissetulekute ja annetuste proportsiooni arvestades.^[31] Mais 2013 oli 45% Austraalia pealinna elanikest vanuses 25–64 eluaastat vähemalt bakalaureusekraadile vastav haridustase, samal ajal kui riigis keskmiselt oli selliseid inimesi 29%.^[32]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 44% Austraalia pealinna ala elanikest ennast kristlasteks, levinuimad uskkonnad olid katoliiklased ja anglikaanid. 29% elanikkonnast ei seostanud ennast ühegi usundiga. Mittekristlikest usunditest oli suurima järgijaskonnaga budism (2,6% elanikkonnast).^[28]

2012. aastal olid levinuimad kuriteoliigid Austraalia pealinna alal varavastased kuriteod – omavolilised sissetungid võõrale kinnistule ja mootorsõidukite vargused. Nende kuritegude ohvriks langes vastavalt 2386 ja 968 inimest (ehk 637 ja 258 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Tahtlikud tapmised ja sellega seotud kuriteoliigid puudutasid 1,6 inimest 100 000 elanikust, mis oli vähem riigi keskmisest (2 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Riigi keskmisest vähem esines ka kallaletunge ja seksuaalset vägivalda (Austraalia pealinna alal 60,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta, riigis keskmiselt 80,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta).^[33][34]

Canberra on planeeritud linn, mille siselinna kavandas algselt 20. sajandi tuntud ameerika arhitekt Walter Burley Griffin.^[35] Kesklinnas Burley Griffini järve ümbruses on teedevõrk kavandatud kodaratega ratta mustri järgi. Griffini linnaplaan nägi ette rikkalike geomeetriliste mustrite loomise, sealhulgas kontsentrilised kuus- ja kaheksanurksel maatriksil kavandatud tänavad, mis pidid kulgema kiirtena paljudesse eri suundadesse.^[36] Hiljem rajatud äärelinnapiirkonnad ei ole enam geomeetriliselt kavandatud.^[37]

Burley Griffini järv kavandati sihilikult nii, et selle komponendid olid orienteeritud Canberra erinevatele topograafilistele maamärkidele.^[38] Paisjärved ulatuvad idast läände ja jagavad linna kaheks. Maatelg, mis kulgeb nende veekogudega risti, ulatub Capital Hilli juurest, mille lõunaküljele rajati hiljem Austraalia uus parlamendihoone, põhja ja kirde suunas piki Anzac Parade'i tänavat Austraalia sõjamemoriaalini.^[39] See kavandati nii, et Capital Hillilt vaadatuna jäi sõjamemoriaal Mount Ainslie mäe jalamile. Maatelje edelatippu jääb Bimberi Peaki mägi, Austraalia pealinna ala kõrgeim mäetipp, mis asub umbes 52 km Canberrast edelas.^[40][41]

Veetelje määras kindlaks Burley Griffini järvenõo sirge serv, mis ristub maateljega ja ulatub loodesse Black Mountaini suunas. Paralleelselt veeteljega kulgeb linna põhjapoolel joon, millest sai niinimetatud munitsipaaltelg. Munitsipaalteljele rajati üks Canberra peatänavaid Constitution Avenue, mis ühendab omavahel City Hilli ja Market Centre'it. Commowealth Avenue ja Kings Avenue kulgevad lõunast Capital Hilli juurest põhja City Hilli ja Market Centre'i juurde. Mõlemad tänavad moodustavad vastavalt linna keskel asuva nõo lääne- ja idaserva. Nende kolme avenüüga piiratud ala kannab nime Parliament Triangle ja kujutab endast Griffini plaani keskseimat osa.^[38][42]

Walter Burley Griffin ja tema abikaasa Marion Mahony Griffin andsid Mount Ainslie, Black Mountaini ja Red Hilli mägedele vaimse tähenduse ning plaanisid algselt katta kõik kolm mäge lilledega. Iga mägi oleks kaetud vaid ühes põhivärvis lilledega, mis pidid edasi andma selle vaimset tähendust või väärtust.^[43] See osa nende plaanist ei läinud aga kunagi täide, sest esimene maailmasõda aeglustas ehitustöid ja vaidlused linnaplaneeringu üle viisid pärast sõja lõppu Griffini vallandamiseni peaminister Billy Hughesi poolt.^[44][45]

Canberra tiheasustusega alad on organiseeritud hierarhiliselt linnaosade, mitmesuguste asumite ja allasumitena. Kokku on seitse peamiselt elamupiirkonnana kasutatavat linnaosa, millest igaüks on jagatud väiksemateks eeslinnadeks. Enamikul neist linnaosadest on oma keskus, kuhu on koondunud suurem osa äri- ja vaba aja tegevustest.^[46] Need linnaosad asustati kronoloogiliselt sellises järjekorras:

• Canberra Central – 25 eeslinna, asustati peamiselt 1920.–1930. aastatel, kuid selle laienemine jätkus kuni 1960. aastateni^[47];
• Woden Valley – 12 eeslinna, esimesed elanikud saabusid 1964. aastal;^[48]
• Belconnen – 25 eeslinna (1 pole veel välja arendatud), asustati 1966. aastal;^[48]
• Weston Creek – 8 eeslinna, asustatud 1969. aastal;^[49]
• Tuggeranong – 18 eeslinna, asustati 1974. aastal;^[50]
• Gungahlin – 18 eeslinna (neist 5 välja arendamata), asustatud 1990. aastate alguses;
• Molonglo Valley – kokku on kavandatud 13 eeslinna, arendamist alustati 2010. aastal.

Canberra Centrali linnaosa põhineb suures osas Walter Burley Griffini kavanditel.^[38][42] 1967. aastal võttis toonane Riigi Pealinna Arendamise Komisjon vastu niinimetatud "Y-plaani", mille kohaselt tuli Canberra tiheasustusega alasid edaspidi arendada kaubandus- ja ärikeskuste ümber, mida hakati nimetama "linnakeskusteks". Need keskused pidid olema omavahel ühendatud magistraalidega, mille üldplaneering meenutas laias plaanis tähte Y. Tuggeranong oli Y juureks, samal ajal kui selle haarade tippudes asusid Belconnen ja Gungahlin.^[51]

Canberra arendamist on tugevalt reguleerinud valitsus, rakendades selleks nii planeerimisprotsessi kui ka riigimaade kasutamise väga kitsalt piiratud tingimusi.^[52][53] Austraalia pealinna alal toimub maakasutus 99-aastaste rendilepingutega. Maa omanik on Austraalia valitsus, kuigi suuremat osa rendilepinguid haldab tänapäeval pealinna ala valitsus.^[54] Pidevalt on leidunud neid, kes on astunud üles nõudmistega leevendada arendustegevusele kehtestatud piiranguid.^[53]

Paljud Canberra eeslinnad kannavad endiste peaministrite, muude kuulsate austraallaste ja esimeste kolonistide nimesid, mitmete nimena on kasutusel sõnad Austraalia aborigeenide keeltest. Tänavate nimetamisel on lähtutud tavaliselt mõnest teemast – näiteks Duffy tänavad on nimetatud Austraalia tammide ja veehoidlate järgi, Dunlopi tänavad Austraalia leiutiste, leidurite ja kunstnike järgi, Page'i tänavad aga bioloogide ja loodusteadlaste järgi.^[55][56] Enamik diplomaatilisi esindusi asub Yarralumla, Deakini ja O'Malley eeslinnas.^[57] Kolm kergetööstuspiirkonda on Fyshwicki, Mitchelli ja Hume'i eeslinnad.^[58]

Antropoloog Norman Tindale'i uurimistulemused on näidanud, et enne eurooplastest asunike saabumist elasid hilisema Canberra alal kõige tõenäolisemalt Austraalia aborigeenide ngunawali ja walgalu hõimud. Nendest kagus asuvaid alasid asustasid ngarigod, põhja pool elasid gandangarad, rannikul yuinid ja lääne pool wiradjurid. Toonasest asustusest on arheoloogid leidnud eluasemetena kasutatud kaljukoopaid, kaljujooniseid ja kivigravüüre, matmispaiku, laagrikohti ja kivimurde, kivist tööriistu ja kividest kompositsioone.^[59] Tidbinbilla loodusreservaadis Birrigai-Abris tehtud arheoloogistel väljakaevamistel leiti, et see piirkond oli asustatud vähemalt 21 000 aastat tagasi. See dateering seati küll kahtluse alla, kuid hilisemad leiud samast piirkonnast, mis on umbes 18 000 aastat vanad, on selle tõenäosust suurendanud.^[60]

Lisaks Tidbinbillale leidub märke aborigeenide varasest asustusest Canberra lähedal Namadgi rahvuspargis. Tharwa lähistel Gudgenby orus Yankee Hati mäe jalamil asub aborigeenide laagrikoht koos kaljusse rajatud eluasemega. Dateeringute järgi on see Birrigai-Abri leiukohast märksa noorem – dateeringud on näidanud, et inimesed hakkasid eluaset kasutama umbes 800 aastat tagasi, kuid muud leiud samast piirkonnast lubavad väita, et seda ala kasutati laagripaigana ja seal viljeldi ka kunsti juba 3700 aastat tagasi. Sealt leitud kaljujoonised on vanimad Austraalia pealinna alal; neil on kasutatud savist saadud valget värvi ja raudoksiid-punasest või ookri pigmendist saadud punast värvi.^[61]

Aborigeenid olid rändava eluviisiga, liikudes küttide-korilastena vastavalt aastaajale sinna, kus leidus neile sobivat toitu. Tänane Austraalia pealinna ala oli iseäranis populaarne suvekuudel, mil sinna saabusid tuhanded bogongi koid, keda aborigeenid tarvitasid toiduks. Eurooplaste saabumise ajal 19. sajandi alguses elas Canberra aladel sadu aborigeene.^[62]

Canberra piirkonna avastamist ja uurimist alustasid eurooplased 1820. aastate alguses nelja ekspeditsiooniga, mida juhtisid Charles Throsby Smith (1820), tema onu Charles Throsby (1821), major John Owens ja kapten Mark Currie (1822) ning botaanik Allan Cunningham (1824). Kõik ekspeditsioonid uurisid Molonglo jõe seda haru, millele on tänapäeval rajatud Burley Griffini järv. Smith ja Cunningham liikusid kaugemale lõunasse, jõudes välja Tuggeranongi orru.^[63] Ekspeditsioonid sisemaale said võimalikuks tänu 19. sajandi alguse teedeehitusele, mille käigus rajati 1815. aastal tee üle Siniste mägede Bathursti tasandikule, 1820. aastaks oli aga alustatud tee ehitamist Goulburni tasandikule, mis asub umbes 100 km kaugusel tänasest Canberrast.^[62]

Eurooplaste asustuse alguseks loetakse 1823. aastat, mil Joshua John Moore'i palgatud lehmakarjused rajasid karjafarmi alale, mis moodustab tänapäeval Burley Griffini järve ulatuva Actoni poolsaare. 1826. aastal omandas Moore selle krundi ametlikult, kuid ei külastanud seda kunagi. Ta nimetas oma valduse Canberryks, mille järgi on ka hilisem Canberra tõenäoliselt nime saanud.^[64]

Piirkonda rajati ka selliseid talusid, kus esialgu ei elanud omanikud ise, vaid nende palgatud töölised. Mõne aja pärast hakkasid piirkonda alaliselt elama asuma esimesed perekonnad. 27. jaanuaril 1830 sündinud Helen Jane McPherson oli esimene eurooplasest laps, kes tänapäevase linna piirides ilmavalgust nägi. Üksikud perekonnad omandasid piirkonnas kõrgema sotsiaalse staatuse. Iseäranis mõjukaks kujunes Šotimaalt pärit Campbellide perekond, mille pea Robert Campbell oli varem olnud Sydney esimene kaupmees. Ta laiendas oma valdusi perioodil 1825–1830 püsivalt, rajades ka Duntroon House'i (tänapäeval Kuningliku Sõjaväekolledži ohvitseride söökla). Kuigi Robert Campbell ise oma valdusi enne 1830. aastat ei külastanud, hakkas ta pärast naise surma 1833. aastal üha sagedamini Duntroon House'is viibima.^[65] Teistest mõjukatest asunike perekondadest andsid tooni omavahel seotud Murray ja Gibbesi perekonnad, kellele kuulus aastatel 1830–1881 Yarralumla asundus – tänapäeval asub seal Government House, Austraalia kindralkuberneri residents.^[66]

Vanim säilinud avalik hoone Canberra kesklinnas on anglikaanide Ristija Johannese kirik, mis pühitseti 1845. aastal ja asub tänapäevases Reidi eeslinnas.^[67][68][69] Kiriku juures asuval kalmistul on säilinud Canberra vanimad hauad.^[70] Kiriku lähistel avati samal aastal ka kool, kuid selle hoone ei ole säilinud.^[71] Esimene postkontor tänapäevase Canberra alal alustas tegevust 1863. aastal ja kandis Ainslie postkontori nime, teenindades umbes 300 inimest, kes elasid peamiselt Duntrooni ja Yarralumla asundustes. Esimeseks postkontori juhatajaks sai kooliõpetaja Andrew Wotherspoon. Ümbruskonnas tegutses postkontoreid juba varem – 1836. aastal oli neist esimene avatud Queanbeyanis, 1859. aastal teine Ginninderras ja 1860. aastal kolmas Lanyonis.^[71][72]

Kõrvuti eurooplastega elasid piirkonnas edasi ka aborigeenid, kuid nende arvukus vähenes mitmel põhjusel. Esiteks mõjutasid nende arvukust eurooplaste sisse toodud haigused nagu rõuged ja leetrid. Teiseks vähenes talude ja asunduste rajamise tõttu nende võimalus jahti pidada ja sellega endale elatist hankida. 1862. aastal toimus Molonglo jõe ääres nende viimane esivanematega suhtlemise rituaal (corroboree) selles piirkonnas. 1870. aastatel nõrgenes sealne aborigeenide kultuur veelgi sagenenud segaabielude ja aborigeenide ümberasustamise tõttu. 1. jaanuaril 1897 suri Queanbeyanis Nellie Hamilton, kes oli viimane traditsioonilisel viisil, eurooplaste mõjudest puutumatult elanud ngunawali hõimu liige hilisemal Austraalia pealinna alal^[73][74].

Piirkonna muutumine Uus-Lõuna-Walesi koloonia maapiirkonnast riigi pealinnaks sai alguse 19. sajandi lõpus peetud debattidega Austraalias asunud Suurbritannia kolooniate koondamise üle Austraalia Ühenduseks, mis moodustati 1. jaanuaril 1901. Austraalia suurim linn oli pindalalt Melbourne, mida toetasid pealinnana Lääne-Austraalia, Lõuna-Austraalia ja Victoria kolooniad. Suurim koloonia Uus-Lõuna-Wales ja teatud määral ka Queensland eelistasid Sydneyt, mis oli Melbourne'ist vanem ja elanikkonna arvult Austraalia ainus suurlinn. Kahe linna rivaliteet oli nii tugev, et kumbki poleks aktsepteerinud teise saamist pealinnaks.^[75][76]

Soovides vältida noore riigi lõhenemist pealinna küsimuse tõttu, jõuti pärast pikki vaidlusi kompromissini: otsustati ehitada kahe suurlinna vahele uus pealinn, aga kuni selle valmimiseni pidi valitsus ajutiselt resideerima Melbourne'is, mida ei tohtinud sel ajal nimetada pealinnaks.^[77] Austraalia põhiseaduse §125 sätestas uue pealinna asukoha Uus-Lõuna-Walesi osariigis Murray jõest põhja pool, kuid vähemalt 100 miili (161 km) kaugusel Sydneyst. Samuti ei tohtinud uue pealinna pindala olla väiksem kui 100 ruutmiili (259 km²). Esialgu kaaluti 23 eri paika, mille hulgas Canberrat veel ei olnud. 1904. aastal valis Austraalia parlament pealinna asukohaks Dalgety, kuid Uus-Lõuna-Walesi osariik ei aktsepteerinud seda otsust ja ähvardas Austraalia Ühendusest lahkuda, sest nimetatud küla asus liiga lähedal Melbourne'ile.^[78]

Ajaleheomanik John Gale lasi ringlusse pamfleti pealkirjaga "Kas Dalgety või Canberra?", milles ta soovitas kõigi seitsme osariigi parlamentide ja föderaalparlamendi liikmetele pealinna asukohana Canberrat. Samuti toetas Canberrat pealinnana tugevalt hilisem siseminister King O'Malley. Oktoobris 1908 jäid parlamendis pealinna asukohana sõelale alad Canberra ja Yassi ümbruses. Valitsuse maamõõtja Charles Scriveneri 1909. aasta mõõtmised näitasid, et parim asukoht pealinnale on Cotteri, Molonglo ja Queanbeyani jõe valgla.^[78][79]

1. jaanuaril 1911 andis Uus-Lõuna-Walesi osariik uue pealinna rajamiseks ettenähtud ala üle Austraalia Ühendusele. Esialgu kandis see ametlikku nime föderaalpealinna ala (Federal Capital Territory).^[80] Siseminister King O'Malley kehtestas samal aastal föderaalpealinna alal kuiva seaduse, sätestades, et uusi alkoholimüügi litsentse seal ei väljastata. See seadus kehtis 1928. aastani.^[81] Asutamise ajal moodustas föderaalpealinna ala 2358 km², mida asustas 1714 inimest, 1762 hobust, 8412 veist ja umbes 225 000 lammast.^[82]

30. aprillil 1911 kuulutas Austraalia siseministeerium välja linnaplaneerimise konkursi. Mitmed Briti impeeriumi juhtivad institutsioonid nagu Briti Arhitektide Kuninglik Instituut, Tsiviilinseneride Institutsioon ja nendega seotud organisatsioonid boikoteerisid konkurssi, sest siseminister King O'Malley nõudis, et lõpliku otsuse konkursi võitja väljaselgitamisel teeb tema, mitte mõni linnaplaneerimise ekspert. Sellega langesid mitmed potentsiaalsed kandidaadid konkurentsist välja. Konkurss pidi kestma 31. jaanuarini 1912, kuid kuna mitmed kavandid ei olnud selleks ajaks veel kohale jõudnud, pikendati seda veebruari keskpaigani. Kokku laekus konkursile 137 kavandit. Kuna enamikul konkursil osalejatest ei olnud vahetult võimalik tulevase linna asukohaga tutvuda, töötasid nad oma kavandid välja ehituspaiga mudeli ja muude konkursimaterjalide põhjal.^[83]

Kavandite hindamiseks moodustas O'Malley kolmeliikmelise žürii, kuhu kuulusid insenerid John Kirkpatrick ja James Alexander Smith ning maamõõtja John Montgomery Coane. Žürii sekretär oli arhitekt Conway Clark. Esialgu valisid nad välja 46, seejärel 11 kavandit, aga võitja ja isegi parimate kandidaatide osas žürii liikmed üksmeelele ei jõudnud. 14. mail 1912 esitas žürii siseminister O'Malleyle nii enamuse kui ka vähemuse arvamuse, mille põhjal tegi O'Malley teiste valitsuse liikmetega konsulteerides otsuse. Konkursi võitja kuulutati välja 23. mail 1912. O'Malley nõustus žürii enamuse seisukohaga, kuulutades võidutööks Ameerika Ühendriikides Chicagos tegutsenud arhitektidest abielupaari Walter Burley Griffini ja Marion Mahoney Griffini kavandi. Teise koha sai soome arhitekti Eliel Saarineni ja kolmanda koha prantsuse arhitekti Donat-Alfred Agache'i kavand.^[83][84] Griffinite kavandil (mis oli esitatud ainult Walter Burley Griffini nime all) oli võrreldes teiste töödega kaks peamist eelist: esiteks, nad üritasid ainsana arvesse võtta tulevase pealinna asukoha looduslikke eripärasid, püüdmata loodusele ja pinnavormidele peale suruda oma esteetilisi põhimõtteid; teiseks, Marion Mahoney Griffin oli lisanud kavandile kunstiliselt kõrgetasemelised joonistused tulevase linna väljanägemisest.^[85]

Võidukavandi eluviimisel nimetas O'Malley ennast nõustama kuueliikmelise komisjoni. 25. novembril 1912 teatas komisjon, et ei saa Griffini kavandit täies ulatuses toetada ja pakkus välja oma alternatiivi, mis arvestas teatud määral kõigi kolme auhinnalise koha kavanditega ja lisaks inkorporeeris teatud elemente neljandast kavandist, mille autorid olid Sydney arhitektid Caswell, Coulter ja Scott-Griffiths ning mille õigused oli komisjon ära ostnud. Just sellele kombineeritud kavandile andis heakskiidu Austraalia parlament ja ametlikult kinnitas O'Malley selle 10. jaanuaril 1913.^[84] Samal aastal nimetati Walter Burley Griffin föderaalpealinna planeerimis- ja ehitusdirektoriks.^[86] Ehitus algas ametlikult 20. veebruaril 1913, kui O'Malley isiklikult lõi maasse esimese ehitusvaia.^[87]

Uuele pealinnale pakuti välja arvukalt nimesid (kokku ligi 750), teiste seas Olympus, Paradise, Captain Cook, Shakespeare, Kangaremu, Eucalypta ja Myola. Nime Canberra andis linnale 12. märtsil 1913 Kurrajongi mäe (praeguse Capital Hilli, parlamendihoone asukoha) jalamil toimunud tseremoonial toonase kindralkuberneri Thomas Denmani abikaasa Gertrude Denman.^[88][89][90] Iga märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse Austraalia pealinna alal riikliku tähtpäevana Canberra päeva (Canberra Day), millega meenutatakse Canberra asutamist 1913. aastal.^[62]

Esialgu piirdusid pealinna ehitustööd North Canberra ja South Canberra linnaosaga. Ehitamine kulges palju aeglasemalt kui oli oodatud, ühelt poolt esimese maailmasõja puhkemise ja sellest tulenevalt kokku kuivanud rahastuse tõttu, teiselt poolt aga vaidluste tõttu Griffini ning siseministeeriumi ja avalike tööde ministeeriumi mõjukate ametnike vahel. 1917. aastal jõudis selleks moodustatud uurimiskomisjon järeldusele, et Griffini autoriteeti planeerimisdirektorina oli õõnestatud. Tema kasutuses olevad andmed, millele ta oma üksikasjalises töös tugines, osutusid ebatäpseteks ja kohati isegi ekslikeks. Detsembris 1920 pani Griffin ameti Canberra projekti juhina maha. Tema loobumise põhjuseks sai tõsiasi, et mõned ametnikud, kes olid varem tema tööd takistanud, said ehitustööde koordineerimiseks loodud föderaalpealinna nõuandva komitee liikmeteks.^[91][92][93]

21. juunil 1920 pani Walesi prints Edward, tulevane Suurbritannia kuningas Edward VIII nurgakivi Canberra kapitooliumile, mis jäigi valmis ehitamata.^[94] 1920. aastatel valmisid mitmed valitsushooned, teiste seas parlamendihoone ja peaministri residents The Lodge. Esimesed 99-aastased lepingud elu- ja ärihoonete kruntide liisimiseks müüdi 12. detsembril 1924 toimunud avalikul oksjonil^[95].

1914. aastal oli rajatud Queanbeyani ja Canberra vahele raudtee, kuid esialgu kasutati seda vaid kaubaveoks. Esimesed rongid tööliste transpordiks pandi käima 15. jaanuaril 1923. 21. aprillil 1924 avati Canberra raudteejaam. Esimesed bussid tööliste vedamiseks olid käiku antud samuti 1923. aastal, kuid esimene avalik regulaarbussiliin Canberras alustas tööd juulis 1925.^[96]

9. mail 1927 kolis Canberrasse Austraalia parlament, mille asukohaks sai aastatel 1923–1927 ehitatud ajutine parlamendihoone.^[97] Mõned päevad varem, 4. mail kolis peaministri residentsi The Lodge'i toonane valitsusjuht Stanley Bruce.^[98] Alates sellest ajast hakkas Canberra täitma oma rolli riigi pealinnana. Paljudele Melbourne'i mugava eluga harjunud riigiametnikele ja parlamendiliikmetele ei olnud Canberrasse kolimine meelepärane – linna peeti külmaks, tolmuseks ja provintslikuks, lisaks kehtis seal endiselt kuiv seadus. Peaminister Bruce'i valitsus korraldas alkoholimüügi keelu küsimuses 1928. aastal rahvahääletuse, millel föderaalpealinna ala elanikud toetasid ülekaalukalt seaduse tühistamist.^[81]

Suure majanduskriisi ja teise maailmasõja aastatel aeglustus linnaehitus taas ega suutnud sammu pidada kavandatud arendustega.^[99] Majanduskriisi ajal kaotasid sajad töölised töö ja avaliku sektori personali vähendati seitsmendiku võrra. 1930. aastal lõpetati ka linnaehituse eest vastutanud föderaalpealinna komisjoni tegevus – see taastati alles kaheksa aastat hiljem, 1938. aastal.^[100] Mitmed suured ehitusprojektid nagu roomakatoliku ja anglikaani katedraal jäidki teostamata. Siiani puuduvad suurematel usuühingutel Canberras tähelepanuväärsed kirikuhooned.^[101]

Linna areng siiski täielikult ei peatunud, kuid oli pigem kvalitatiivne, mitte kvantitatiivne. 1931. aastal alustas Kingstoni eeslinnas tööd Canberra esimene raadiojaam 2CA, mis tegutseb siiani^[102]. Aastatel 1936–1941 ehitati valmis Austraalia sõjamemoriaal, mis on mõeldud mälestamaks kõigis sõdades langenud austraallasi^[103]. 1936. aastal algas ka diplomaatiliste esinduste kolimine Canberrasse. Esimesena asus uude pealinna ümber Suurbritannia ülemvolinik, Kanada avas esinduse seal 1937. aastal ja Ameerika Ühendriigid 1940. aastal. Ameeriklased olid esimesed, kes lasid aastatel 1942–1943 püstitada omale Canberrasse saatkonnahoone^[104]. Seoses teise maailmasõja puhkemisega avati 1. aprillil 1940 Canberra ja Queanbeyani vahel Austraalia kuninglike õhujõudude lennuväli.^[105]

Pärast teist maailmasõda meenutas Canberra paljudele küla, mille korratult paigutatud hoonete rühmad jätsid inetu mulje.^[106] Leiti, et Canberra kujutab endast mitut eeslinna, mis püüavad alles linnaks saada.^[107] Peaminister Sir Robert Menzies, kes oli ametis aastatel 1949–1966, pidas pealinna olukorda häbiväärseks, kuid esialgsest põlgusest üle saades hakkas ta edendama linna arengut. Muuhulgas vallandas ta puudulike tulemuste tõttu kaks linna arengu eest vastutanud ministrit. Menziese ajal hakkas Canberra kiiresti arenema, millest kõneleb ka see, et aastatel 1955–1975 kasvas linna elanikkond iga viie aastaga üle 50 protsendi.^[108] Pärast sõda jätkus valitsusasutuste üleviimine Melbourne'ist Canberrasse ja valitsus algatas elamispinna probleemi lahendamiseks mitmeid riiklikke elamuehitusprojekte.^[99][109] Veel enne Menziese võimuletulekut avati Canberras 1946. aastal linna esimene kõrgkool, Australian National University.^[110]

1957. aastal moodustati pealinna arengu komisjon, millel erinevalt varasematest linna arengu eest vastutanud komisjonidest olid ka täidesaatvad volitused. See lõpetas neli kümnendit kestnud vaidlused Griffini kavandi keskse osa, tänapäeval arhitekti enda nime kandva paisjärve ümber. Algul taheti järvele nimi anda peaminister Menziese järgi, kuid viimane keeldus sellest otsustavalt. Järv valmis 1964. aastal pärast neli aastat kestnud ehitustöid ja selle valmimine lõi omakorda aluse Griffini kavandatud Parliamentary Triangle'i arendamiseks.^[111] See järve kahel kaldal asuv ja kolme avenüüga piiratud kolmnurkne ala on mitmete oluliste valitsus-, teadus- ja kultuuriasutuste asukoht.^[112][113]

Griffini algne linnaplaan ei ulatunud kaugemale kesklinna moodustanud Canberra Centralist (mida nimetatakse vahel ka North Canberraks ja South Canberraks). Kiiresti kasvava elanikkonna vastuvõtmiseks tuli nüüd rajama hakata uusi linnaosi. Esimesena pandi alus 1964. aastal Woden Valleyle, sellele järgnesid 1966. aastal Belconnen, 1969. aastal Weston Creek ja 1974. aastal Tuggeranong.^[114] Paljudele hilisematele linnaosadele anti Austraalia poliitikute nimed.^[115]

Australian National University laienes läbi 1950.–1960. aastate, 1954. aastal avati ülikooli peahoone ja 1963. aastal uus raamatukogu.^[110] Kiiresti arenes Parliamentary Triangle: 1968. aastal avati seal Austraalia Rahvusraamatukogu peahoone^[116], aastatel 1975–1980 ehitati Austraalia Ülemkohtu hoone^[117] ja aastatel 1974–1982 Austraalia Rahvusgalerii hoone^[118]. Lisaks püstitati sinna mitmeid valitsushooneid, skulptuure ja monumente. 9. mail 1988 avati Capital Hillil Austraalia koloniseerimise 200. aastapäeva pidustuste raames uus ja alaline parlamendihoone, kuhu kolis senisest ajutisest parlamendihoonest Austraalia parlament.^[119]

Detsembris 1988 andis Austraalia parlament Austraalia pealinna alale täieliku omavalitsuse. Esimest korda valiti pealinna ala parlamenti 4. märtsil 1989 ja 1994. aastal avati kohaliku parlamendi alalised tööruumid London Circuiti tänaval.^[120] Austraalia pealinna ala esimese valitsuse moodustas 1989. aastal Austraalia Tööpartei ja haldusüksuse esimeseks peaministriks saanud Rosemary Follett oli esimene naisvalitsusjuht Austraalia Ühenduse territooriumil.^[121][122]

18. jaanuaril 2003 haarasid mitmeid Canberra eeslinnu võsapõlengud, milles hukkus neli ja sai vigastada 435 inimest. Tulekahjudes hävis üle 500 elumaja ja Australian National University suured vaatlusteleskoobid Mount Stromlo observatooriumis, veel 315 elamut said eri raskusastmega kahjustusi. Tuli haaras ligi 90% Namadgi rahvuspargist ja tekitas ka olulisi kahjustusi Tidbinbilla loodusreservaadis.^[123]

2013. aastal tähistati läbi aasta kestnud ürituse programmiga Canberrale nime andmise 100. aastapäeva.^[124]

Peale Canberra ei asu Austraalia pealinna alal ühtegi külast suuremat asulat. Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu (Australian Capital Territory Legislative Assembly) täidab samaaegselt nii pealinna ala parlamendi kui ka Canberra linnavolikogu rolli^[125]. Seadusandlik kogu on ühekojaline parlament, millel oli algselt 17 liiget. 2014. aastal suurendati liikmete arvu 25 inimeseni ja esimene 25-liikmeline koosseis valiti ametisse 2016. aasta valimistel.^[120] Valimised toimuvad võrdelise valimissüsteemi alusel viies valimisringkonnas, kusjuures igast ringkonnast valitakse viis parlamendiliiget. Need valimisringkonnad on Brindabella, Ginninderra, Kurrajong, Murrumbidgee ja Yerrabi.^[126]

Seadusandliku kogu liikmed valivad peaministri (Chief Minister), kes on Austraalia pealinna ala valitsusjuht. Peaminister valib ise välja need inimesed, kes saavad ministrikoha tema valitsuskabinetis. Maksimaalselt võib valitsusel olla kaheksa liiget. Kõik valitsuse liikmed on ühtlasi ka seadusandliku kogu liikmed, vahel nimetatakse neid teistest eristamiseks ka täidesaatvateks liikmeteks (Executive Members).^[125][127] Alates 2016. aastast on peaminister Andrew Barr Austraalia Tööparteist, kelle valitsuskabinetis on lisaks temale kuus ministrit.^[128]

Ajalooliselt on Austraalia pealinna alal nii föderaalvalimistel kui ka kohalikel valimistel domineerinud Austraalia Tööpartei, kuid seadusandlikus kogus on arvestatav esindus ka Liberaalse Partei kohalikul organisatsioonil Canberra Liberaalid. Liberaalid on juhtinud valitsust aastatel 1989–1991 ja 1995–2001, kõik ülejäänud peaministrid alates pealinna alale omavalitsuse andmisest 1989. aastal on olnud Austraalia Tööparteist.^[129] Alates 2012. aasta valimistest on Austraalia Tööpartei valitsenud koalitsioonis erakonnaga Austraalia Rohelised. 2016. aasta valimistel sai Tööpartei seadusandlikus kogus 12 kohta, Liberaalne Partei 11 kohta ja Rohelised 2 kohta.^[130]

Austraalia parlamendis sai Austraalia pealinna ala esimest korda esindatuse 1949. aastal ühe koha näol Austraalia Esindajatekojas. 1974. aastal suurendati Austraalia pealinna ala esindatust Esindajatekojas kahe kohani ja samal aastal lisandus sellele kaks kohta Austraalia Senatis.^[131]

Austraalia keskvalitsus on säilitanud ka pärast omavalitsuse kehtestamist teatud rolli Austraalia pealinna ala ja Canberra juhtimisel. Administratiivselt mõjutab keskvalitsus linna elu peamiselt National Capital Authority kaudu, mis vastutab Canberra riiklikult (sealhulgas ka Griffini linnaplaneeringu seisukohalt) tähtsate piirkondade planeerimise ja arendamise eest. Sellised piirkonnad ja objektid on Parliamentary Triangle, Burley Griffini järv, peamised juurdepääsuteed ja paraadtänavad, föderaalvõimu omandisse kuuluvad maavaldused, välja arendamata asustusega mäed ja künkad, mis moodustavad Canberra looduspargi.^{[132][133][134]} Samuti põhineb keskvalitsuse osaline kontroll Canberra üle 1988. aasta Austraalia pealinna ala omavalitsuse seadusel, mis sätestab Austraalia pealinna ala seadusandliku kogu ja föderaalvalitsuse võimuvahekorrad.^[135]

Vastavalt lepingule Austraalia pealinna ala valitsusega osutab kõiki politseiteenuseid Canberras Austraalia Föderaalpolitsei, mis tagab Canberras turvalisust ja avalikku korda alates 1979. aastast oma allüksuse ACT Policing kaudu.^[136] Ametliku süüdistuse saanud Canberra elanike üle mõistab kohut Austraalia pealinna ala rahukohus või raskemate kuritegude puhul Austraalia pealinna ala ülemkohus, mis toimib ka apellatsioonikohtuna. Lisaks eksisteerivad veel muud madalama taseme kohtud nagu lastekohus, tsiviil- ja haldusasjade tribunal jms.^[137] Kuni 2009. aastani kasutati eeluurimisvanglana Belconneni kinnipidamiskeskust, kuid vanglakaristust kandma suunati süüdimõistetud enamasti Uus-Lõuna-Walesi osariigi vanglatesse.^[138] 11. septembril 2008 avas toonane peaminister Jon Stanhope uue vanglakompleksi – Alexander Maconochie Keskuse, mille ehitus läks maksma 130 miljonit Austraalia dollarit ja mis tegutseb nii vahistatute kui ka süüdimõistetute kinnipidamiskohana.^[139]

Canberral puuduvad oma sümbolid, ametlike sümbolitena on kasutusel Austraalia pealinna ala lipp ja Austraalia pealinna ala vapp.

Canberras on Austraalia kõige madalam tööpuuduse tase – oktoobris 2016 oli see 3,4%, samal ajal oli Austraalia keskmine tööpuudus 5,6%.^[140][141] Tänu väiksele tööpuudusele ning avaliku sektori ja ärimajanduse kõrgele osakaalule tööhõives on keskmine sissetulek Canberras kõigi Austraalia suurlinnade seas Perthi järel teisel kohal – 2016. aastal oli ühe Canberra leibkonna keskmine aastane sissetulek 131 924 Austraalia dollarit. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et elukalliduselt on Canberra kõigi Austraalia suurlinnade seas esikohal – 2016. aastal oli esmatarbekulude summa seal hinnanguliselt 23 000 Austraalia dollarit leibkonna kohta aastas, mis oli 3000 dollarit kõrgem riigi keskmisest. Riigi keskmisest madalam on Canberras vaid hüpoteegitagasimaksete tase, mis riigis keskmiselt oli 2016. aastal 35 000 dollarit aastas, Canberras aga 30 792 dollarit aastas.^[142]

2017. aasta jaanuaris oli Canberra elumajade mediaanhind 663 750 ja korterite mediaanhind 450 000 Austraalia dollarit. Aastaga tõusis elamispindade mediaanhind Canberras 6,8%, viimase viie aasta hinnatõus on olnud 25%. Kõige kallimad elamispinnad on South Canberra, North Canberra ja Woden Valley linnaosas.^[143] Canberra üürihinnad on aastaid olnud riigis ühed kõrgemad, kallim üür on suurtest linnadest veel ainult Sydneys ja Darwinis. 2016. aasta esimeses kvartalis oli elamispinna mediaanüür Canberras 470 Austraalia dollarit nädalas ja tõusis teises kvartalis 505 dollarini nädalas.^{[144][145][146]}

Austraalia pealinna ala sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 2015.–2016. aastal 92 173 Austraalia dollarit ja võrreldes 2014.–2015. aastaga kasvas see 3,4%. Kuna Austraalia pealinna ala suurim ja ainus linnaline asula on Canberra, on valdav osa haldusüksuse majandustegevusest koondunud just sinna. Suurima osa sisemajanduse kogutoodangust (31,1%) annab avalik sektor koos riikliku julgeoleku valdkonnaga ning see sektor hõivab umbes 50% Austraalia pealinna ala tööjõust.^[147][148] Canberras asuvad mitmed föderaalametkondade peakorterid, samuti on Austraalia pealinna alal oma avalikke teenuseid osutavad asutused ja organisatsioonid, kus on üle 20 000 töökoha. Riigikaitsesektoril on Canberras ja selle lähiümbruses üle 13 000 töökoha, selle sektori peamised tööandjad on Austraalia kaitseministeerium ning kõrgemad sõjaväelised õppeasutused (Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia ja Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis).^[148]

Lisaks avalikule sektorile tegutseb Canberras üle 25 000 eraettevõtte, milles on hõivatud umbes 50% Canberra tööjõust. Erasektori suurima segmendi moodustab turismimajandus, kus tegutseb ligi 7000 ettevõtet. Küllaltki tööjõumahukas on ka ehitusvaldkond, kus töötab üle 12 000 inimese. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutseb umbes 1000 ettevõtet, mis annavad tööd umbes 8000 inimesele.^[148] Austraalia pealinna ala sisemajanduse kogutoodangust annab ehitus 4,6%, finants- ja kindlustusteenused 4,1%, turismimajandus 3,1%, jaekaubandus 3,1%, infotehnoloogia ja meedia 2,1%. Ligi 8,3% sisemajanduse kogutoodangust tuleb aga elamis- ja äripindade renditulust.^[147]

Peamine liiklusvahend Canberras on auto. Canberra linnaplaneeringu kohaselt ühendavad eeslinnu magistraalid, mis enamasti on kujundatud kahesuunaliste, suunavööndeid lahutava eraldusribaga teedena.^[149][150] Kuna väiksema asustustihedusega eeslinnad on paigutatud hajusalt, läbivad teed ka asustamata tühermaasid ja metsaalasid. See tähendab, et tulevaste transpordikoridoride arendamiseks on vajadusel piisavalt maad, et vältida tunnelite rajamist või juba planeeritud elamumaa kokkuostmist. Ka on tänu sellele Canberras teiste Austraalia suurlinnadega võrreldes märksa rohkem rohealasid.^[151] Maksimaalne kiirus magistraalidel on 100 km/h, kuid asumisiseselt kehtivad kiiruspiirangud 40–60 km/h.^[152][153] Kuigi canberralased on küllaltki aktiivsed jalgsi ja jalgratastel liikujad, ei ole linnas piisavalt turvalisi jalgrattateid. 2014. aastal oli linnas hinnanguliselt 87 000 jalgratturit, kuid samal ajal oli Canberra Austraalias esikohal jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetustes, kusjuures õnnetuste arv ületas riigi keskmist kaks korda.^[154]

Liiklusturvalisuse tõstmiseks võttis Austraalia pealinna ala valitsus 1999. aastal Canberra teedel ja tänavatel kasutusele liikluskaamerad. Kasutusel on eri tüüpi kiiruskaamerad ja fooride taga peatumist salvestavad kaamerad. Aastatel 2011–2013 tõid nende salvestatud liiklusrikkumiste eest määratud trahvid linnale igal aastal sisse 11 miljonit Austraalia dollarit.^[155]

Federal Highway, mis liitub Goulburni linna lähistel Hume Highwayga, ühendab Canberrat Sydneyga, linnadevaheline sõiduaeg on kolm tundi. Melbourne'iga ühendab Canberrat Barton Highway, mis liitub Hume Highwayga Yassi asula juures; nende linnade vaheline sõiduaeg on seitse tundi.^[156]

Ühistransporti kasutatakse Canberras vähem kui kõigis teistes Austraalia suuremates linnades. 2006. aastal kasutas Canberras ühistransporti 8% elanikest, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli selle kasutatavus veelgi vähenenud: vaid 6,7% elanikest kasutas tööl käimiseks ühistransporti ja 6,5% läks tööle jalgsi või jalgrattal; ülejäänud elanikkond eelistas peamise liiklusvahendina autot.^[157][158] Selle põhjusena on võimud välja toonud asjaolu, et Canberra eeslinnad paiknevad väga suurel territooriumil ja nende asustustihedus on väike, mistõttu efektiivse ühistranspordi korraldamine on keeruline ja linnaplaneering on juba aastakümneid arvestanud auto kui peamise liiklusvahendiga.^[149]

Canberra kohalikku bussitransporti korraldab Austraalia pealinna ala valitsus. ACT Internal Omnibus Network (ACTION) katab kogu Canberra linna, ühendades omavahel nelja bussijaama, eeslinnade keskusi, peamisi vaatamisväärsusi, haridusasutusi ja muid sihtpunkte.^[159] Uus-Lõuna-Walesi osariigis registreeritud erafirma ComfortDelGro Cabcharge opereerib Transborder Expressi kaubamärgi all kahte bussiliini Canberra ja Yassi vahel ning osutab samuti koolibussi teenust mitmetele Canberra koolidele.^[160] Sama firma korraldab Qcity Transiti kaubamärgi all ka liiklust Canberra ja Queanbeyani linna vahel.^[161]

Arendamisel on kergraudteevõrk, mis esimeses etapis peaks ühendama Canberra südalinna (Canberra Civic) Gungahlini linnaosaga ja teises etapis südalinna Woden Valley linnaosaga. Töid on alustatud 12 km pikkusel trassil südalinna ja Gungahlini vahel ning reisijatevedu sellel liinil peaks algama 2019. aastal.^[162]

Canberras tegutseb kokku neli taksofirmat: ACT Cabs, Canberra Elite, Cabxpress ja Silver Service. Canberra legaliseeris 2015. aasta oktoobris sõidujagamisteenuse, olles esimene Austraalia linn, kus vastav õiguslik alus vastu võeti. Peamine sõidujagamisteenuse osutaja linnas on Uber, aga selles vallas tegutsevad veel näiteks OnTap ja GoCatch.^[163][164]

Reisijatevedu raudteel korraldab Uus-Lõuna-Walesi osariigile kuuluv ettevõte NSW Trains oma võrgustiku NSW TrainLink kaudu. Raudteeühendus on Canberral Sydneyga. Iga päev on liinil kolm väljumist sõiduajaga neli tundi.^[165][166] Melbourne'iga Canberral otseühendus puudub: NSW TrainLinki bussid viivad inimesed Yassi raudteejaama, kus on võimalik ümber istuda Sydney–Melbourne'i rongidele.^[166] Canberra raudteejaam asub kesklinna lõunaosas, Kingstoni eeslinnas.^[167] Raudteeliiklus jõudis Canberrasse 1914. aastal, mil sinna pikendati Sydneyst Queanbeyanini kulgenud raudtee. Esialgu kasutati 6,58 km pikkust raudteed ainult kaupade transpordiks, jaanuaris 1923 pandi käiku rongid tööliste veoks. Regulaarne reisirongiliiklus algas oktoobris 1923 ja Canberra raudteejaam valmis 1924. aastal. 1920. aastatel oli Canberras ka muid raudteid, näiteks Yarralumla tellisetehase ja kesklinna vahel, kuid see oli ajutine ühendus pealinna ehitustööde ajaks, mis hiljem likvideeriti. Canberra südalinn jäigi raudteega ühendamata, sest kuigi 1920. aastal ehitati raudteesild üle Molonglo jõe, hävis see 1922. aasta üleujutuses ja purunenud raudteelõiku enam ei taastatud, mistõttu ka hilisem raudteejaam rajati tänapäevasesse Kingstoni eeslinna.^[168]

Canberra lennujaamast on otseühendused Adelaide'i, Brisbane'i, Gold Coasti, Melbourne'i, Newcastle'isse, Perthi ja Sydneysse, kust saab omakorda edasi lennata teistesse kodu- ja välismaistesse sihtpunktidesse. Siselende teenindavad lennufirmad Fly Pelican, Qantas, Tigerair ja Virgin Australia.^[169] Rahvusvahelised ühendused on Canberral Singapuri ja Wellingtoniga, neid liine teenindab Singapore Airlines ning mõlemasse sihtpunkti pääseb neli korda nädalas.^[170] Austraalia taristu- ja regionaalarenguministeerium on andnud Canberra lennujaamale piiratud kasutusega rahvusvahelise lennujaama staatuse.^[171] Kuni 2003. aastani jagas tsiviillennujaam lennuradu naabruses asunud kuninglike õhujõudude Fairbairni lennubaasiga. 2002. aastal lõpetas lennubaas tegevuse ja 2003. aastal anti selle territoorium haldamiseks Canberra lennujaamale. Kuna Fairbairni lennubaasi ala on tunnistatud riiklikuks mälestiseks, vastutab lennujaam ka selle konserveerimise eest.^[172]

Austraalia pealinna ala valitsusele kuuluv Icon Water (endise nimega ACTEW Corporation) haldab Canberra vee- ja kanalisatsioonivõrku, mille torustiku kogupikkus on üle 6440 km. Icon Water tarnib igal päeval üle 100 megaliitri joogivett ja puhastab igal aastal üle 29 gigaliitri reovett.^[173] Kahasse erafirmadega Jemena Networks ja AGL Energy kuulub Icon Waterile ettevõte ActewAGL, mis tegeleb elektri ja gaasi tarnimisega nii Austraalia pealinna alal kui ka Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Ettevõte tarnib elektrit 2358 km² suurusel territooriumil ja selle gaasitorustiku kogupikkus on 4563 km.^[174]

Canberra joogiveevarusid säilitatakse neljas reservuaaris – Corini, Bendora ja Cotteri paisude taga Cotteri jõel ning Googongi paisu taga Queanbeyani jõel. Kuigi Googongi pais asub Uus-Lõuna-Walesi territooriumil, haldab seda Austraalia pealinna ala valitsus.^[175][176] Icon Waterile kuuluvad ka Canberra kaks reoveepuhastusjaama – üks neist on Austraalia sisemaa suurim reoveepuhastusjaam Molonglo jõe alamjooksul, teine asub Fyshwickis.^[177]

Kuna tänapäeval Austraalia pealinna alal piisavalt suure võimsusega energiaallikaid ei asu, saab Canberra suurema osa elektrienergiast Uus-Lõuna-Walesi elektrivõrgust ja Snowy Mountainsi mäestiku hüdroenergiavõrgust. Canberra elektrivarustuse tagavad kaks alajaama – Canberra alajaam Holtis ja Queanbeyani alajaam Oaks Estate'is. Mõlemad alajaamad kuuluvad Uus-Lõuna-Walesi kõrgepingevõrkude operaatorile TransGrid.^[178] Aastatel 1913–1915 ehitati Canberra Kingstoni eeslinna soojuselektrijaam ja alates 1915. aastast varustas see pealinna elektrienergiaga, kuid suleti 1929. aastal, kui osutus odavamaks mujalt elektrit sisse osta. Seda kasutati veel ka aastatel 1936–1942 ja 1948–1957 teiste elektrijaamade remondi ja Canberra suurenenud energiavajaduse ajal. Alates 1957. aastast on see alaliselt suletud.^[179][180] Viimastel aastatel on Austraalia pealinna alal avatud päikeseelektrijaamu – neist esimene, 20 MW võimsusega jaam avati ametlikult 3. septembril 2014 Royallas ja oli avamise ajal Austraalia suurim päikeseelektrijaam^[181]; teine, vaid 2,3 MW võimsusega jaam avati 6. oktoobril 2016 Majuras^[182]; kolmas, 13 MW võimsusega jaam avati Mugga Lane'is märtsi alguses 2017.^[183] Ka paljud eramajad Canberras on paigutanud katusele päikesepaneelid, mida kasutatakse nii elektrienergia tootmiseks kui ka vee soojendamiseks. Tuuleelektrijaamu Canberras ei ole, kuid Austraalia pealinna ala lähedusse jäävates Uus-Lõuna-Walesi piirkondades on mitmeid ehitusjärgus tuuleparke.

2013. aastal võtsid Austraalia pealinna ala võimud vastu seaduse, mille kohaselt peab haldusüksuse energiavajadus 2020. aastaks olema 90% ulatuses kaetud taastuvenergiaga^[184], 2016. aastal seati 2020. aasta sihtmärgiks juba 100% taastuvenergiat. Suurem osa sellest energiast kavatsetakse sisse osta teistes osariikides asuvatest tuuleelektrijaamadest.^[185]

Canberras on kaks suurt riigihaiglat. Neist suurem on umbes 600 voodikohaga Canberra haigla (endise nimega Woden Valley haigla), mis teenindab lisaks Austraalia pealinna alale ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Haigla teeninduspiirkonnas elab umbes 540 000 inimest. Ühtlasi on Canberra haigla Australian National University meditsiiniteaduskonna peamine õppehaigla.^[186] Teine, väiksem riigihaigla on 256 voodikohaga Calvary Public Hospital Bruce'i eeslinnas, mis teenindab eelkõige Belconneni, North Canberra ja Gungahlini linnaosi. Ka see haigla on Australian National University, Austraalia Katoliku Ülikooli ja Canberra Ülikooli õppehaigla.^[187] Kuigi Calvary Public Hospitali tegevust rahastatakse riiklikest vahenditest, kuulub see katoliiklikule mittetulundusühingule Little Company of Mary Health Care.^[188]

Canberras on ka kolm erahaiglat, millest kaks – Calvary Private Hospital Bruce'i eeslinnas ja Calvary John James Hospital Deakini eeslinnas – kuuluvad samuti Little Company of Mary Health Care gruppi. Kolmas on Garrani eeslinnas asuv National Capital Private Hospital. Erahaiglatest suurim on Calvary John James Hospital.^[189]

Burley Griffini järve kaldal Actoni poolsaarel asus varem Canberra kuninglik haigla. See suleti 1991. aastal. Tühi hoone õhiti 1997. aastal, et teha ruumi Austraalia Rahvusmuuseumi rajamiseks. Õhkimine ei läinud plaanipäraselt ja hoone tükid paiskusid laiali, tappes muuhulgas õhkimist vaatama tulnud 12-aastase tüdruku.^{[190][191][192]}

Austraalia pealinna ala kiirabi (ACT Ambulance Service) teenindab lisaks Austraalia pealinna alale ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Erinevalt teistest Austraalia kiirabidest on Canberras igas kiirabibrigaadis vähemalt üks intensiivravi parameedik. Austraalia pealinna ala kiirabi mehitab ja haldab ka Snowy Hydro SouthCare teenust, mis on Austraalia pealinna ala ja Uus-Lõuna-Walesi ühisteenus inimeste päästmiseks ja ravile toimetamiseks helikopteriga.^[193]

Austraalia pealinnana on Canberra poliitikauudiste tähtsaim keskus ning sellest tulenevalt on seal alaliselt esindatud kõik Austraalia suuremad ajakirjandusorganisatsioonid, teiste seas rahvusringhääling Australian Broadcasting Corporation, eratelekanalid ja suurlinnade ajalehed. Ajakirjanikud ja neid toetav personal, kes vahendavad uudiseid Austraalia parlamendist, moodustavad föderaalparlamendi pressigalerii.^[194] Canberra eeslinnas Bartonis asub National Press Club of Australia, mis teeb regulaarseid teleülekandeid oma lõunasöökidest, kus astub tavaliselt üles mõni prominentne külaline, kas siis poliitik või muu avaliku elu tegelane, kes peab kõne ning vastab seejärel klubiliikmete küsimustele.^[195]

Canberras on oma päevaleht The Canberra Times, mis on asutatud 1926. aastal.^[196][197]

Linnas ilmub ka tasuta nädalakirju, nende seas uudisteajakirjad CityNews ja Canberra Weekly ning popkultuuri ja linnas toimuvaid üritusi tutvustav ajakiri BMA Magazine. BMA Magazine hakkas ilmuma 1992. aastal ja esimene number oli pühendatud ansambli Nirvana albumi "Nevermind" kontserditurneele^[198].

Canberras edastavad oma saateid mitmed kesk- ja ülikõrgsagedusalal tegutsevad raadiojaamad.^[199] Peamised eraraadiojaamad on Capital Radio Networki raadiokanalid 2CA ja 2CC ning Austereo / Australian Radio Networki raadiokanalid 104.7 ja Mix 106.3. Seejuures on 2CA Canberra vanim raadiojaam, mis hakkas saateid edastama juba 1931. aastal.^[200] Tegutsevad mitmed kogukonnaraadiod, millest vanim on 1973. aastal Australian National University üliõpilaste asutatud 2XX.^[201]

Alates 2010. aastast testitakse Canberras Austraalia kommunikatsiooni- ja meediaameti loal digitaalset DAB+ raadiosüsteemi. Digitaalses standardis dubleerivad oma programmi mitmed klassikalised raadiojaamad, aga tegutsevad ka mõned ainult digitaalselt saateid edastavad raadiojaamad.^[202]

Canberras on nähtavad viis vabalevis telejaama:^[203]

• ABC Canberra
• SBS New South Wales
• Win Television Southern NSW & ACT – Network Ten partner^[204]
• Prime7 Southern NSW & ACT – Seven Network partner
• Southern Cross Nine Southern NSW & ACT – Nine Network partner^[204]

Kõigil neil telejaamadel on üks põhikanal ja kaks või enam lisakanalit.

Enne 1989. aastat edastasid Austraalia pealinna alal saateid vaid kolm televisiooniettevõtet – ABC, SBS ja CTC (Capital Television), millest sai hiljem Southern Cross Nine. Sel aastal rakendus Uus-Lõuna-Walesi osariigis valitsuse programm, mille eesmärk oli tagada väljaspool suurlinnu samasugused televisiooni vaatamise võimalused kui suurlinnades. Selle tulemusel hakkasid Austraalia pealinna alal saateid edastama ka Prime Television (uue nimega Prime7) ja Win Television.^[205]

Tasulist satelliittelevisiooniteenust osutab Canberra elanikele Foxtel ja tasulist kaabeltelevisiooniteenust TransACT.

Canberra kaks peamist kõrgkooli on Australian National University (ANU) Actoni eeslinnas ja Canberra Ülikool (University of Canberra, UC) Bruce'i eeslinnas.

ANU asutati 1946. aastal ja on alati olnud teadusülikool. Times Higher Education World University Rankingsi 2017. aasta edetabelis on ANU maailma ülikoolide seas 47. kohal.^[206] QS World University Rankingsi 2016. aasta edetabelis oli ANU Austraalia ülikoolide seas esimesel ja maailma ülikoolide seas 22. kohal. Seal õpib üle 22 500 üliõpilase. Ülikooli vilistlaste ja personali seas on kokku kuus Nobeli auhindade laureaati.^[207] UC asutati 1967. aastal rakenduskõrgkoolina, sai ülikooliks 1990. aastal ja määratleb ühe oma peamise tugevusena siiani just rakendusliku suunitlusega kõrghariduse andmist.^[208] 2014. aastal õppis seal 16 970 üliõpilast, neist 1048 ülikooli piiritagustes filiaalides.^[209]

Lisaks neile kahele ülikoolile asub Canberra põhjapoolses Westoni eeslinnas Austraalia Katoliku Ülikooli (ACU) Canberra ülikoolilinnak Signadou, kus õpib üle 1000 üliõpilase.^[210] Bartoni linnaosas paikneb sekulaarse Charles Sturti Ülikooli (CSU) Püha Markuse teoloogiakeskus.^[211] Rakenduskõrgharidust annab Canberras kuue ülikoolilinnakuga Canberra Tehnikainstituut.^[212]

Canberra kesklinna põhjapoolses Campbelli eeslinnas asuvad kaks kõrgemat sõjakooli – Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia (ADFA) ja Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis.^[213] ADFA tegutseb koostöös Uus-Lõuna-Walesi Ülikooliga, mis tagab akadeemia lõpetajatele võimalused jätkuõppeks. ADFA kolmeaastases esimese astme programmis õpib umbes 800 kaitseväelast, veel 300 kaitseväelast jätkab õpinguid Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli üheaastases teise astme programmis.^[214] Kuninglik Sõjaväekolledž valmistab ette maavägede ohvitserkonda.^[215]

2016. aastal oli Canberras 87 üldhariduskooli, mis kuulusid Austraalia pealinna ala valitsusele ja nendes õppis 45 000 õpilast.^[216] 18 Canberra erakooli moodustavad Austraalia pealinna ala sõltumatute koolide assotsiatsiooni.^[217] Lisaks tegutseb linnas ka mitmeid erakoole, mis ei ole assotsiatsiooni liikmed. 2016. aasta ametliku statistika järgi õppis 59,6% Austraalia pealinna ala õpilastest avalikes koolides ja 40,4% erakoolides, mis teeb Austraalia pealinna alast kõige kõrgema erahariduse osakaaluga esimese järgu haldusüksuse Austraalias.^[218] Enamik eeslinnu Canberras on plaanitud koos lasteaia ja põhikooliga. Planeeringus püütakse need paigutada kohtadesse, kus ümbruskonnas leidub piisavalt vaba ruumi sportimiseks ja ajaveetmiseks.^[219]

Alates 2006. aastast on Austraalia pealinna ala valitsus viinud ellu programmi "Towards 2020: Renewing Our Schools", mis näeb ette hariduse kvaliteedi tagamiseks mitmete avalike üldhariduskoolide sulgemise või ühendamise. Kui 2006. aastal oli valitsuse omandis veel 180 üldhariduskooli, siis nüüdseks on nende koolide arv vähenenud enam kui 90 võrra. Ainuüksi aastatel 2006–2008 oli kavas 39 kooli sulgemine.^[220] Kuigi programm tekitas esimestel aastatel tugevat vastasseisu, ei õnnestunud reformi väärata.^[221][222]

Turismi seisukohalt pakuvad lisaks Canberra planeeringule aedlinnana huvi arvukad vaatamisväärsused, mis asuvad peamiselt linna vanimas, Canberra Centrali linnaosas ja Burley Griffini järve kallastel. Mainimist väärib seegi, et paljud valitsushooned Canberras on vabalt külastatavad.

Canberra Centrali lõunaosa ehk South Canberra keskpunkt on ringteega ümbritsetud Capital Hill, kuhu suubuvad kõik peatänavad. Sellel künkal asub 1988. aastal avatud Canberra uus parlamendihoone. Ehitustööde ajal eemaldati künka tipp ja pärast hoone valmimist paigaldati see tagasi niiviisi, et nüüd moodustab see parlamendihoone muruga kaetud katuse. Hoone kohal kõrgub 81 m kõrgune nelja jalaga lipumast, kus lehvib Austraalia riigilipp.^[223][224]

Capital Hillist põhja pool asub esinduslik Parkesi linnaosa, kus paiknevad linna mitmed olulisemad hooned, teiste seas ka Capital Hilli jalamil asuv Canberra vana parlamendihoone. See oli aastatel 1927–1988 Austraalia parlamendi ajutine asukoht, tänapäeval on see aga koduks ühele osale Rahvuslikust Portreegaleriist.^[225] Vana parlamendihoone ette rohealale püstitati 1972. aastal Austraalia aborigeenide mitteametlik telksaatkond (Aboriginal Tent Embassy).^[226] Vana parlamendihoone lähistel paikneb ka Austraalia Rahvusarhiiv. Burley Griffini järve lõunanurga lähedusse jäävad Austraalia Rahvusraamatukogu, teadus- ja tehnikamuuseum Questacon, Austraalia Ülemkohtu hoone ja Austraalia Rahvusgalerii.^[227] Parkidega ümbritsetud järve keskosa läänetipus asub purskkaevu kujul lahendatud Kapten James Cooki mälestusmärk.^[228] Väikesel Aspeni saarel paikneb 50 m kõrgune Rahvuskariljon – tornis asuv isemängiv kariljon (kellamäng).^[229]

Capital Hillist läänes, Yarralumla linnaosas asub enamik välisesindusi, Austraalia kindralkuberneri residents Government House, loomaaed ja akvaarium. Capital Hillist edelas, Deakini linnaosas on samuti mõned välisesindused, Austraalia kuninglik müntimiskoda ja Austraalia peaministri ametlik residents The Lodge.^{[230][231][232]}

Burley Griffini järvest põhja pool asuv piirkond Canberra Civic on linna peamine kaubandus- ja ärikvartal. See on üks väheseid tiheasustusega alasid linnas. Seal asuvad muuhulgas messikeskus ning Canberra ajalugu ja kunsti tutvustav Canberra muuseum ja galerii. Civicust läänes paikneb Actoni ülikoolikvartal. Seal, Black Mountaini mäe jalamil asub Austraalia Rahvuslik Botaanikaaed, kus leidub üle 5500 taimesordi Austraalia eri kasvupiirkondadest. Actoni poolsaare lõunatipus on Austraalia Rahvusmuuseum, mis paistab silma oma julge, futuristliku arhitektuuriga.^[232]

Canberra Civicust idas, Mount Ainslie mäe jalamil on linna niinimetatud tseremoniaalpiirkond. ANZAC Parade on lai, mitmete mälestusmärkidega ääristatud paraadtänav. Seal toimuvad paraadid Austraalia ühel tähtsamal riigipühal, sõdades ja muudes relvastatud konfliktides teeninud ja langenud austraallaste ja uusmeremaalaste mälestuspäeval (ANZAC Day). Selle tänava ääres asub Canberra vanim pühakoda, Ristija Johannese kirik. Seal on ka Austraalia sõjamemoriaal, rahvuslik mälestusmärk kõigis sõdades langenutele.^[232] Umbes 15 km kaugusel Civicust, linna põhjapiiri lähistel asub Rahvuslik Dinosauruste Muuseum, kus on Austraalia üks suuremaid püsiekspositsioone dinosaurustest ja elust eelajaloolisel ajal.^[233]

Canberras on säilinud mõned ajaloolised elumajad 19. sajandist: Lanyoni ja Tuggeranongi talud Tuggeranongi orus, Mugga-Mugga Cottage Symonstoni eeslinnas ja Blundell's Cottage Parkesi eeslinnas võimaldavad tutvuda esemetega varaste euroopa asunike igapäevaelust.^{[234][235][236][237]} Red Hilli künkal asuv Calthorpes' House on hästi säilinud näide 1920. aastate arhitektuurist ja sama perioodi Austraalia keskklassi elustiilist.^[238] Duntroon House Campbelli eeslinnas oli üks esimesi suurmajapidamisi Canberra alal; tänapäeval asub seal Kuningliku Sõjaväekolledži ohvitseride söökla.^[239]

Canberra võib muuseumide kõrval uhkustada ka aktiivse teatri- ja muusikaeluga, mida hoiavad suures osas üleval kohalike ülikoolide üliõpilased. Linna teatrielu süda on Canberra Teatrikeskus, millel on kokku kolm eraldi hoonetes paiknevat saali: 1244 istekohaga Canberra Theatre, 618 istekohaga Playhouse ja 90 kohaga Courtyard Studio. Neid saale kasutatakse aeg-ajalt ka kontsertide korraldamiseks.^[240] The Street Theatre on kahe saaliga teatrihoone, mida haldab peamiselt nüüdisnäitekunsti väljatoomisele keskendunud mittetulunduslik produktsioonifirma The Street ja kus astuvad üles ka harrastusteatrid.^[241]

Linna tähtsaim kontserdisaal on 1976. aasta septembris avatud 1442 istekohaga Llewelyn Hall, mis tegutseb osana Australian National University muusikateaduskonnast ja on nimetatud selle esimese dekaani, viiulimängija Ernest Llewellyni auks.^[242] Linna esimene kultuurielu keskus oli 1928. aastal avatud Albert Hall, mis kuni Canberra teatri avamiseni 1965. aastal oli kõigi peamiste teatrilavastuste ja kontsertide toimumispaik. Samuti toimusid seal Austraalia kodakondsuse andmise pidulikud tseremooniad. Alates 1979. aastast on see kultuurimälestis. Albert Halli kasutatakse siiani konverentside läbiviimiseks, kontsertide korraldamiseks ja lavastuste ettekandmiseks.^[243][244]

Canberras on esindatud peamised Austraalia kinoketid: Dendy Cinemas asub Canberra Civicus, Greater Unionil on üks kino Manuka eeslinnas, Hoytsil kaks kino (Belconneni ja Woden Valley linnaosas), Palace'il üks kino Actoni eeslinnas, Limelightil üks kino Tuggeranongi linnaosas. Lisaks on oma kinosaalid Australian National Universityl ning Austraalia filmi- ja heliarhiivil.^[245] Igas linnaosa keskuses on rahvaraamatukogu.

Linnas toimuvad igal aastal suured mitmepäevased festivalid ja messid. Neist esimene on alates 1988. aastast jaanuaris korraldatav autode tänavafestival Summernats.^[246] Veebruari lõpus leiab aset põllumajandusnäitus Royal Canberra Show, mida on Canberras peetud alates 1927. aastast.^[247] Märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse linna aastapäeva. Canberra päevale eelneb tihtipeale kümnepäevane ürituste sari "Celebrate Canberra".^[248] Ülestõusmispühade nädalal peetakse rahvakultuurifestivali National Folk Festival.^[249] Septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani toimub alates 1988. aastast korraldatav lillefestival Floriade, mille külastajate arv on kasvanud 480 000 inimeseni.^[250] Oktoobri lõpus Canberra Ülikooli territooriumil toimunud rokkmuusikafestival Stonefest oli pikka aega samuti mitmepäevane üritus, kuid vähenenud külastatavuse tõttu on seda alates 2012. aastast peetud ühepäevase üritusena University of Canberra Stone Day nime all.^[251]

Ainsana võib Canberra linnas hasartmänge korraldada 1994. aastal avatud Casino Canberra, mis kuulub alates 2014. aastast Hongkongi ettevõttele Aquis Entertainment. Uued omanikud algatasid ulatusliku ümberehitus- ja laienemisprogrammi, mille raames peaks kasiino juures avatama kaks hotelli, luksuskaupade poed, uued restoranid ja laiendatud konverentsikeskus. Tööd sõltusid Austraalia pealinna ala valitsuse loast tuua kasiinosse mänguautomaadid, mida varem võis kasutada ainult baarides ja ööklubides, aga mitte kasiinodes. 2016. aastal jõuti kokkuleppele 200 mänguautomaadi paigaldamises kasiinosse.^{[252][253][254]}

Suhteliselt väikese elanike arvu tõttu ei ole Canberra ööelu võrreldav Austraalia suurte metropolide ööeluga. Täiendavalt mõjutab seda veel elanikkonna väike asustustihedus, mistõttu on suurem osa meelelahutusasutusi nagu baarid, ööklubid ja restoranid koondunud vähestesse eeslinnadesse kesklinna lähistel. Kõige suurem meelelahutusasutuste kontsentratsioon on Dicksonis, Kingstonis ja Canberra Civicus.^[255]

Prostitutsioon dekriminaliseeriti Austraalia pealinna alal 1992. aastal, kuid bordellid tohivad tegutseda ainult Mitchelli ja Fyshwicki eeslinnades.^[256]

Lisaks kohalikele spordiliigadele võistlevad mitmed Canberra võistkonnad ka riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Üks populaarsemaid spordialasid on ragbi. Tuntuimad võistkonnad on Canberra Raiders ja Brumbies, kes mängivad vastavalt ragbi liigas ja ragbi liidus. Mõlemad on olnud ka oma liiga meistrid.^[257][258] Mõlema meeskonna koduväljak on Canberra staadion, mis on linna suurim staadion, mahutades 25 000 inimest. Alates 2014. aastast kannab see vastavalt sponsorlepingule ametlikku nime GIO Stadium Canberra.^[259][260] Seal korraldati 2000. aasta suveolümpiamängude jalgpallivõistlusi, 2003. aasta maailma karikavõistlustel ragbis ragbi liidu mänge ja 2015. aasta Aasia jalgpalliföderatsiooni karikavõistluste mänge.^[260] Kolmas tuntuim ragbimeeskond on University of Canberra Vikings (kuni 2014. aastani Canberra Vikings), kes saavutasid 2015. aasta ragbi liidu rahvuslikel meistrivõistlustel teise koha.^[261]

Linnal on ka edukas naiste korvpalliklubi University of Canberra Capitals (kuni 2014. aastani Canberra Capitals), kes on alates 2000. aastast tulnud kokku seitse korda Austraalia meistriks (2000, 2004, 2006, 2007, 2009, 2010).^[262] Jalgpalliklubi Canberra United FC esindab Canberrat rahvuslikus naiste jalgpalliliigas W-League, kus nad tulid 2012. aasta meistriks.^[263] Canberral on ka võistkonnad, mis esindavad linna rahvuslikel võistlustel netball'is, maahokis, jäähokis, kriketis ja pesapallis.

Manuka Ovali vabaõhustaadionil, mis mahutab 13 550 pealtvaatajat, peetakse võistlusi kriketis ja Austraalia jalgpallis. Igal aastal mängitakse seal mainekas kriketimatš Prime Minister's XI.^[264] Oluline iga-aastane spordisündmus on aprillis toimuv Canberra maraton, mida on peetud alates 1976. aastast ja mis on väidetavalt vanim linnamaraton Austraalias.^[265] Igal aastal mais toimub kolmepäevane mootorspordiüritus Canberra ralli (ametliku nimega National Capital Rally), mis toob kokku üle 10 000 pealtvaataja.^[266]

Canberra Bruce'i eeslinnas asub 1981. aastal asutatud Austraalia Spordiinstituut (Australian Institute of Sport, AIS), mis pakub juhendamist, sportimisvõimalusi ja spordimeditsiiniteenuseid nii harrastus- kui ka elukutselistele sportlastele, võttes oma töös arvesse sporditeaduste uusimaid avastusi ja saavutusi. Lisaks tavasportlastele tegeletakse ka parasportlaste toetamisega. Alates 2012. aastast viib instituut ellu programmi "Australia’s Winning Edge 2012–2022", mille eesmärk on parandada Austraalia sportlaste saavutusi olümpiamängudel, paraolümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel.^[267] Lisaks spordiinstituudile, mis on riigiasutus, on Austraalia pealinna alal ka oma 1989. aastal asutatud spordiakadeemia, mis täidab sarnaseid eesmärke kohalikul tasandil.^[268]

Linnas on arvukalt staadione, golfiradasid, rulluisuparke ja ujulaid, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti on seal rohkelt jalgrattateid, mis sobivad nii vaba aja veetmiseks kui ka tõsiseks sportimiseks. Canberra looduspargis on mitmeid matkaradasid, sobivaid teid nii ratsutamiseks kui ka mägijalgrattaga sõitmiseks. Canberra järvedel tegeletakse purjetamise, sõudmise, veesuusatamise ja draakonpaadil sõitmisega.

Canberral on neli ametlikku sõpruslinna:^[269]

•  Hiina – Peking
•  Hiina – Hangzhou
•  Ida-Timor – Dili
•  Jaapan – Nara

Nii nagu enamik suuri väliseestlaste kogukondi läänemaailmas, tekkis ka Austraalias arvukam eestlaskond 1944. aasta suure põgenemise tagajärjel Eestist. Valdav osa Austraalia eestlastest on koondunud Adelaide'i, Melbourne'i ja Sydney suurlinnadesse, kus tegutsevad Eesti Majad.^[270]

Kuna Canberra on väiksem linn, on väiksem ka sealne eesti kogukond. Aastatel 1954–1964 tegutses linnas Canberra Eesti Selts, mis lõpetas tegevuse liikmete vähese aktiivsuse tõttu. Alates 1954. aastast on tegutsenud EELK Canberra kogudus.^[271]

Tänapäeval on eestlasi ühendavaks organisatsiooniks Canberra Eestlaste Koondis, mis korraldab nii iganädalasi kui ka igakuiseid eestlaste kokkusaamisi.^[272] Koondis asutati 1977. aastal ja lisaks kohtumiste korraldamisele saadab oma liikmetele kaks korda aastas välja ringkirja, mille põhieesmärk on informeerida kohalikke eestlasi tulevastest üritustest. Koondise esinaise Reet Bergmani hinnangul oli 2011. aastal eestlasi ja eesti päritolu inimesi Canberras umbes 100, kuid viimastel kümnenditel ajutiselt Austraaliasse õppima või töötama läinud eestlased koondise tegevuses enamasti ei osale.^[273]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Austraalia pealinna alal, sealhulgas Canberras, kokku 47 Eestis sündinud inimest. See statistika ei ütle aga midagi eestlaste koguarvu kohta, sest ühelt poolt ei ole arvestatud Austraalias sündinud eestlasi, teiselt poolt hõlmab see arv aga Eestis sündinud teiste rahvuste esindajaid, näiteks venelasi.^[274]

5. detsembril 2014 otsustas Eesti valitsus avada Canberras suursaatkonna, enne seda esindas Eesti Vabariiki Austraalias Sydneys asuv peakonsulaat.^[275] Ametlikult alustas suursaatkond tegevust 18. veebruaril 2015 ja alates 4. augustist 2015 tegutseb see Soome suursaatkonna ruumides Yarralumla eeslinnas. Sama saatkond korraldab ka Eesti suhteid Uus-Meremaa ja Indoneesiaga.^[276]

Siin on loetletud valikuliselt tuntud inimesi, kes on sündinud Canberras:

• Andrew Barisic (1986), jalgpallur
• Alex Bird (1985), rattasportlane
• Lara Cox (1978), näitleja
• Paul Crake (1976), jalgrattur
• Gracie Elvin (1980), jalgrattur
• Anna Flanagan (1992), maahokimängija
• James Frawley (1994), tennisist
• Frank Gambale (1958), kitarrist
• Emma Guo (1995), maletaja
• Belinda Halloran (1976), triatleet
• Nathan Hart (1993), rattasportlane
• Narelle Hill (1979), judoka
• Matthew Kemp (1980), jalgpallur
• Stephen Larkham (1974), ragbimängija
• Shane Lowry (1989), jalgpallur
• Steven Lustica (1991), jalgpallur
• Michael Matthews (1990), rattasportlane
• Patrick Mills (1988), korvpallur
• Michael Milton (1973), kiirlaskuja
• Laura Moylan (1983), maletaja
• Campell Newman (1963), poliitik, aastatel 2012–2015 Queenslandi peaminister
• Alex O’Loughlin (1976), näitleja
• Christoph Schmidt (1962), majandusteadlane
• Josip Šimunić (1978), jalgpallur
• Eddie Smith (1926–1997), jalgrattur
• Ross Stretton (1952–2005), balletitantsija ja koreograaf
• Rory Sutherland (1982), jalgrattur
• Nikolai Topor-Stanley (1985), jalgpallur
• Carl Valeri (1984), jalgpallur
• Mia Wasikowska (1989), näitleja

• Aslanides, Timoshenko; Stewart, Jenny. Canberra and the Australian Capital Territory. Kenthurst, Kangaroo Press, 1988. 152 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus)
• Urban Renaissance. Canberra: A Sustainable Future. Paris, OECD, 2002. 236 p. (leidub Eesti Rahvusraamatukogus)
• A Vision Splendid: How the Griffins Imagined Australia's Capital. Canberra, National Archives of Australia, 2013. 27 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Canberra

• Canberra ametlik turismiportaal Visit Canberra (inglise keeles)
• Canberra reisijuht Tourism Australia veebilehel (inglise keeles)
• Austraalia pealinna ala valitsuse infoportaal (inglise keeles)