Colosseum
Colosseum on suurim amfiteater Roomas.
Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse (270 000, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 000) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks.
Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Colosseum ehitati Flaviuste ajal paika, kus varem asus Nero luksusliku palee juurde kuulunud järv[viide?]. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. [1]
Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. [1]
Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse [1]. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma [1].
1749 väitis paavst Benedictus XIV, et Colosseumis hukati kristlastest märtreid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu. Need sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele.
Kuid puuduvad igasugused ajalooallikad selle kohta, et Colosseumis oleks üksainuski kristlik märter hukkunud, pole andmeid isegi selle kohta, et enne Benedictust oleks keegi Colosseumi märtrite hukkumispaigaks pidanud. Kristlased austavad muidu väga kõike märtritega seonduvat, kuid Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud.
Konstruktsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188*156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86*54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Ta mahutas 50 tuhat pealtvaatajat, aga osavalt paigutatud trepid võimaldasid kiirelt sisse ja välja pääseda. [1]
Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist.
Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Need sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. [1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Colosseum |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Colosseum |