Ma

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Ma (latinan kelel: Tellus vai Terra) om koumanz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, kaikiš jaredamb diametran da vedusen mödhe Maižen gruppan planetoiden (Merkurii, Vener, Ma i Mars) keskes, tihedusen (ninevusen) mödhe — sisteman kaikiden planetoiden keskes. Man astronomižed znamad oma ♁ i .

Matkad Maspäi Päiväižhesai om 149 597 887 kilometrad vai 1 astronomine ühtnik. Planet punose Päiväižes ümbri da tegeb kogonašt pörut 365,26 päiviš. Mugažo se punose ičeze värtmudes ümbri da tegeb kogonašt pörut 23 časus 56 minutas i 4.091 sekundas.

Mal üks'jäine sur' londuseline kaimdai om — Kudmaine. Keskmäine matk Man keskusespäi Kudmaižen keskushesai om läz 384 467 kilometrad. Erasti kactas «Ma — Ku»-sistemad kaks'jaižeks planetaks, molembad punotas barikeskuses ümbri, se sijadase Man südäimes 4 671 kilometras keskusespäi, Man radius — 6 378 km.

Mal ičeze atmosfer om, nened elementad mülüdas sihe: azot (78,08%), hapanik (20,95%), argon (0,93%) da toižed. Biosferan kazvand vajehti atmosferad znamasižešti. Magnitine kend om olmas, sikš miše planetan südäituk kogoneb raudaspäi vai nikelišpäi.

Man pind om 510 072 000 nellikkilometrad. Necišpäi 70,8 procentad om Manvaldmeren veded. Mülüdas Manvaldmerhe: Atlantine, Indine, Jä-, Suvi- da Tün' valdmered. Valdmered da sal'med jagadas kuivmad kudeks kontinentaks, ned oma Afrik, Antarktid, Avstralii, Evrazii, Pohjoižamerik i Suviamerik.

Tedoližed andmused ozutadas, miše Ma om sänus Päiväižen sumegusespäi läz 4,54 milliardad vozid tagaze. Ma om mail'man üks'jäine planet eläbidenke olijoidenke. Elo om tulnu Male läz 3,5 milliardad vozid tagaze, elon kaičendan londuseližed arvoimižed lindäs olmas völ 0,5..2,3 mlrd vozid.

Ma Vikiaitas