Masendus

Masendus ehk äng(istus) ehk tusk ehk tusameel on püsiv süngustunne.

• Ema mõtles ainult isa lohutamise, võlgade tagasimaksmise ning kulutuste kärpimise peale, isa seevastu oli juhtunust täielikus masenduses: tema tervis, jõud, meeleolu langesid allapoole arvestust, päriselt ei kosunud ta enam kunagi. Tulutult tegi ema pingutusi isa lohutamiseks, toetudes seejuures isa jumalakartlikkusele, vaprusele, tunnetele ema enda ja meie vastu. Need tunded aga olidki isa suurim piin: meie pärast oli ta ju nii väga tahtnud oma vara suurendada, meie huvides andunud nii uhkele lootusele, mille purunemine nüüd ta kibedasse ahastusse tõukas. Ta vaevles südametunnistuse piinades, et polnud hoolinud ema nõuandeist, mis oleksid võinud teda vähemalt koormavatest võlgadest saasta, süüdistas lõputult ennast, et ema endise auväärse, muretult küllusliku põlve asemel peab nüüd viletsuses ja vaesuses virelema. Näha, kuidas tema toredast, haritud, kord nii austatud ning imetletud naisest saab toimekas koduperenaine, käed ja pea alatasa hõivatud kodutööde ja majandamismuredega, mõjus isa hingele nagu rist ja viletsus. Valmisolek, millega ema oma kohustusi täitis, rõõmsameelsus, millega talus saatuselööke, ning headus, mis ei lasknud ühtki katsumust mehe süüks arvata, ainult süvendasid selle leidliku enesepiinaja kannatusi. Nii näris mõte ihu, kurnas närvikava, see omakorda tegi mõtted üha painajalikumaks, kuni tervis nende mõjul ja toimel tõsiselt halvenes ja mitte keegi ei suutnud isa veenda, et meie olukord pole ju pooltki nii sünge, nii lootusetu, kui tema haiglaslik kujutlusvõime talle ette maalib.
  • Anne Brontë, "Agnes Grey" (1847) tlk Ragne Kepler ja Anne Lange, 1998, lk 8-9

• Tsivilisatsiooni valgustatud lapse juures on kurbusele omane tunnete vahenditus niivõrd peenelt vaos hoitud ja varieeritud, et pakub analüütilisele mõistusele huvitavat probleemi. Kui murtud südamega daam peaks pisaraist poolpimedana liiga ebakindlal sammul uksest sisse astuma, võiks ta ka oma tärgeldatud varrukad ohtu saata, ja see ohu võimalus sügaval tema teadvuses paigutab ta jõuvarud selliselt, et aitab tal uksepiidast vabalt mööduda. Märgates, et pisarad juba varmalt veerevad, seob ta kübarapaelad lahti ning heidab need raugelt taha - liigutav žest, mis isegi kõige sügavama masenduse ajal annab lootust, et tuleb veel kuivi hetki, kus kübarapaelad uuesti võlu omandavad.
  • George Eliot, "Veski Flossi jõel", tlk Valda Raud, Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 7. peatükk, lk 53

• Ema ütles mul targalt: "Kui sa kord juba abielus oled, avastad, et parim, mis sa võid teha, on hoolitseda laste eest ning korraldada peoõhtuid. Tee inimestele head, toida neid, räägi nendega, hoia neid soojas. Kõik muu unusta." Ta mõtles selle all armastust, seda, et armastus tuli unustada. Ema püüdis mind aidata vabaneda ängistusest, mida tundsin abielule mõeldes. Mul oli aeg abielluda, tema rääkis mulle sellest, millele tuli mõelda ja mis tuli unustada. (lk 20)
  • Joyce Carol Oates, "Ma olin armunud", tlk Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 9-26

• Ema on pildi keskel. Ma näen selgesti, kui halvas poosis ta on, ei naerata, ootab, et pildistamine lõpeks. Tema pingul näojoontest, lohakavõitu olekust, tema unisest pilgust tean, et on palav, et ta on ära vaevatud, et ta on tüdinud. Kuid viisist, kuidas meie riides oleme, meie, tema lapsed, nagu kaltsupuntrad, tunnen ära teatud seisundi, millesse mu ema vahel sattus ja mille eelsümptoome me juba tolles vanuses, mis me fotol oleme, aimasime, nimelt sellest, et la äkitselt ei suutnud meid enam pesta, riidesse panna ega vahel enam süüagi anda. Suur must masendus, see tuli emal peale iga päev. Vahel jäi kestma, vahel öö jooksul kadus. Mind oli õnnistatud emaga, kelle meeleheide tuli nii puhtast meeleheitest, et isegi elu õnn, kui särav see mõnikord ka polnud, ei suutnud teda sellest välja tuua.
  • Marguerite Duras, "Armuke", tlk Malle Talvet, Loomingu Raamatukogu 11/12 1989, lk 10

• "Sind tuleb kas ühel või teisel viisil paika panna. Kas laibana või kuninga tööriistana."

"Kuninga tööriistana. Või nii." Mind valdas ängistus. Põgus nägemus kollaste teede kohal kummuvast sinisest taevast ning sellest, kuidas ma ise Tahmiku seljas mööda neid teid rändan, haihtus. Mulle tulid silme ette hoopis oma küütides olevad jahikoerad või peakotiga ja kammitsetud haugas, kes istus kuninga randmel ja keda lasti lahti ainult selleks, et ta täidaks kuninga käsku.

"See ei pruugigi nii halb olla," lausus Chade vaikselt. "Suurema osa vanglatest loome me endale ise. Ja iga mees loob ka oma vabaduse."

• Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane", tlk Kaaren Kaer, Varrak, 2000, lk 126-127

• Kui maailmas oli midagi, mis masendas teda enam kui ta enda künism, siis oli selleks tõsiasi, et üsna tihti polnud ta nii küüniline kui tegelik elu.
  • Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002, lk 244-245, jutt on Samuel Vimesist

• Ära lase vanaksjäämisel end masendada. See tekitab tunde, et oled veel vanem. Mis on masendav. (lk 2204)
  • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206

• Siig oli vene fänn ja Rimmel lüüriline miilits.

Kenad mehed mõlemad, aga kui hakata mõtlema, et ametlikku luulekirjandusse ilma Nooruse filtrita tavaliselt ei pääsetud, siis tuleb masendus peale: nad toimetasid algajaid üle 30 aasta oma maitse järgi, mis oli üdini ettevaatlik ja väga keskmine. Me ei saa kunagi teada, kui palju tõelisi andeid nad ukse taha jätsid.

• Ave Alavainu, "50:50. Elueklektika". Mälestusteraamat. Ajakirjade Kirjastus, 2. trükk, 2016, lk 88

• "Ängistusel on kahte sorti põhjuseid: tahame, aga ei saa; saame, aga ei taha."
  • Rosa Liksom, "Kupee nr 6", tlk Kadri Jaanits, Koolibri, 2013, lk 27

• Kirjastustegevuse ümberkorraldamine algas Eesti NSV Riikliku Kirjastuskeskuse likvideerimisest. Saksa võimud rahuldasid taotlused kahe kirjastuse asutamiseks, mille peamiseks ülesandeks sai õpikute üllitamine. Nii alustas Tallinnas tegevust Eesti Kirjastus, mille filiaalina toimis Tartu Eesti Kirjastus, õpikud moodustasid koguni neljandiku Saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatutest. Õppetöös lubati kasutada ka Eesti Vabariigis enne 1940. aastat ilmunud õpikuid, välja arvatud emakeele ja ajaloo õpikud (mõne erandiga). Ajalooõpikute peatoimetaja Elmar Kuusiku sõnul pidid need viima eesti noori saksa rahvale lähemale, lisades, et sakslaste kõrval peab Eesti ajalookäsitlus sisaldama ka teiste rahvaste ajaloo elemente ning rassiküsimuse käsitlus peaks olema tagasihoidlikum kui Saksa koolis, et mitte tekitada masendust ja alaväärsust.
  • Aile Möldre, "Eesti raamatu 100 aastat", 2018, lk 90-91

• Me ei taha vaadata masendavaid filme ega lugeda masendavaid raamatuid. Inimesed ei suuda isegi neid raamatuid lugeda, mis ei ole masendavad, mis on tõsised ja panevad mõtlema.

Meile ei meeldi mõelda tõsiste ja argiste asjade peale. Kui meeldiks, siis me ei tuleks koju, et keerata lahti televiisor ja vaadata sealt "Rannamaja". Me läheksime hoopis hooldekodusse ja teeksime paar tundi vabatahtlikku tööd.

• Susan Luitsalu, intervjuu: Pille-Riin Larm, "Vastused kõikidele küsimustele" Sirp, 11.09.2020

• Tõeline masemeelne kössitab olemise kosmilisel risoomil justkui määratu inimkubel, kes sügeleb ainuüksi oma olemasolu tõttu. Raskemeelsete raskekahurvägi teab, et miski ei kesta väljakannatamatult kaua - vähemasti mitte nii kaua kui pessimism. Järelikult on masendus kosmiline algseisund, kõige vanem psüühiline ja vaimne alge, kõikide seisundite sünge ja kole ema. (lk 117)
• Nii nagu kõikide religioonide puhul on vaja ka pessimismis uskuda lihtsalt paari-kolme olulist algtõde ja ülejäänu loksub iseenesest paika. Kõige olulisem on ürgmasenduse olemasolu ja selle teadvustamine. See on jääv suurus, universumi struktuurne komponent, olgugi et inimhingede vahel nippenäppeliselt jaotunud. Selle ürgprintsiibi kohaselt masendus ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimalik, et inimene kui teatav koetislik anum ongi ette nähtud sellise fundamentaalse transformatsiooni teostamiseks Suure Masenduse Kojas. (lk 121)
• Nõks on selles, et masenduseks ei ole tarvis mingisugust põhjust, kuna masendus ise ongi kõikide asjade algpõhjus, A ja O, algus ja ots. (lk 125)
  • Valdur Mikita, "Mõtterändur", 2022

• William Shakespeare, 27. sonett, tlk Harald Rajamets, rmt: "Sonetid", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 32

• William Shakespeare, 45. sonett, tlk Harald Rajamets, rmt: "Sonetid", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 52

• William Shakespeare, 66. sonett, tlk Harald Rajamets, rmt: "Sonetid", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 74

• William Shakespeare, 98. sonett, tlk Harald Rajamets, rmt: "Sonetid", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 107

• William Shakespeare, 152. sonett, tlk Harald Rajamets, rmt: "Sonetid", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 163

• Emily Brontë, "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180

• Paul Viiding, "Sulet ring", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 267

• John Steinbeck, "Me tusameele talv"

• Teismeline