Obstruktsioon
Proosa
[muuda]- [P]oliitiline teerull tuleks maha kanda ja romulasse saata. Parlamentaarne obstruktsionism on demokraatlik selle hetkeni, kui ta hakkab demokraatiat ennast ohustama. Teerulli utiliseerimiseks ja obstruktsionismi ohjeldamiseks on vaja uusi demokraatiakaitse mehhanisme. Kui Toompea kõrgustest jääb väheks, tuleb silmad pöörata Toomemäe poole. Aeg on Eesti õigusesse sisse viia parlamentaarse opositsiooni õigusliku kaitse mehhanismid.
- Jüri Raidla, "Õigusega õigusriigi poole", ERR, 22.08.2021
- Obstruktsionismi kaasaegse versiooni tekke algusajaks nimetatakse 1870. aastat, mil Iiri partei tegi katse Briti parlamendi alamkoja töö seisma panna. Iiri saadikud tegutsesid üksnes kui oma valijate esindajad ning kui distsiplineeritud partei liikmed. Iiri partei oli uue ajastu kuulutaja, et partei domineerib poliitika teostamisel ja poliitikud räägivad parlamendis, kuid mitte niivõrd oma kolleegidele, kuivõrd oma valijatele.
- 19. ja 20. sajandi vahetusel nähti organiseeritud obstruktsioonis märki sellest, et kogu parlamentarismi süsteem on ohus. Konstitutsiooniõiguse silmapaistev professor Georg Jellinek kirjutas 1904. aastal, et obstruktsioon parlamendis pole enam pelk lõbus vahepala parlamendi ajaloos, vaid on muutunud rahvusvaheliseks fenomeniks, mis ähvardaval moel tõstatab küsimuse parlamentaarse valitsemise tulevikust.
- Akadeemilises kirjanduses nähti aga obstruktsioonis märki, et parlamentaarne süsteem on tõsises kriisis ning selle on põhjustanud uued poliitilised grupid, mis ei tea, kuidas käituda, ei austa parlamendi reegleid ning takistavad parlamendi eesmärki pidada sisukaid arutelusid.
- Natsionaalsotsialistide ja kommunistide obstruktsioon Weimari vabariigis pani töö riigipäevas seisma ja lõppkokkuvõttes hävitas parlamendi. See oli ilmselt ka üheks põhjuseks, miks Teise maailmasõja järgselt obstruktsioon eemaldati parlamendi seaduslike vahendite hulgast.
- Selline lähenemine vastab üsna täpselt Briti mitmekordse peaministri William Gladstone (1809-1898) obstruktsiooni definitsioonile, et see on vähemuse või indiviidi meelestatus seista vastu (Briti) alamkoja tahtele muul viisil kui argumentidega. Obstruktsioon on teadlik kavatsus lükata edasi või blokeerida seaduse vastuvõtmine, kasutades parlamendi protseduuri.
- Õigus on neil, kes tajuvad ohtu parlamentaarsele korrale, eriti kui selline praktika juurdub meie õiguskorras. Mõtlemapanevad peaksid olema Georg Jellineki sõnad, et obstruktsioon on võitlus mitte üksnes parlamendi enamuse õiguse vastu otsustada, vaid ka parlamendi kui institutsiooni vastu.
- Uno Lõhmus, "Obstruktsiooni ajaloost ja tänapäevast", ERR, 15.05.2023
