Hernes

Harilik hernes (Pisum sativum) köögivilja ja loomasöödana kasutatav üheaastane rohttaim liblikõieliste sugukonna herne perekonnast.

• See oli kõigest hernes, mis oli pudenenud Suve-Nisse auklikust kotist, aga Malinile tuli ette, et ta võiks võtta selle pärnaseemne asemele. Võib-olla laseb Jumal oma headuses see ainus kord ka herneterast pärnal sirguda. "Usu ja igatsusega läheb see korda," mõtles Malin.
  • Astrid Lindgren, "Heliseb mu pärnapuu, laulab minu ööbik", kogumikus "Päevanurme"

• Isand Hernes, kes oli küla advokaat, oli vististi kogu aeg ukse taga luuramas, iga hetk valmis kutse peale ilmuma, sest ta kargas kusagilt välja nagu hernes kaunast. Iga kord, kui Tomat külla ilmus, kutsus ta ikka advokaadi, et oma õigust seaduseparagrahvidega maksma panna.

"Siin ma olen, kõrgeausus! Teie teenistuses," kogeles Hernes sügavasti kummardades ja hirmust rohetades.

Aga ta oli nii tilluke ja varmas, et ta kummardust keegi tähelegi ei pannud. Kartusest kasvatamatuna paista lõi isand Hernes kukerpalli ja siples nüüd jalgadega õhus.

• Gianni Rodari, "Cipollino seiklused", tlk Aleksander Kurtna, 4. trükk, 2011, lk 16

• Geneetikateadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui võlurid püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu kärbes ja magus hernes. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse tulemus - mingisugune pinisev ja roheline oataoline asi - elas lühikese kurva elu, enne kui mööduv ämblik selle ära sõi.
  • Terry Pratchett, "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv, 2001, lk 63

• "Se-seal sees on keegi," sosistas Jack. "Hernes sees on madu!" Piia kummardus vaatama. Vasaku herne seest piilus välja uudishimulik pea ja Piia hakkas naerma. "Herneuss! Nad ei tee midagi. Näe, võta uus kaun."

Jack piidles kahtlustavalt kauna ja tegi selle siis ettevaatlikult lahti. "Madu ei ole!" hüüdis ta ja naeratas laialt.

"Muidugi, ega siis igas kaunas ussi pole. Noh, maitse!" julgustas Piia.

• Kairi Look, "Piia Präänik kolib sisse", 2015, lk 58

• [Kolmekuningapäevast:] Söödi erilist pirukat, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele.
  • Marju Kõivupuu, "Meie pühad ja tähtpäevad", 2018, lk 149

• Kõige paremini maailmas tundsin neid kahte naist siin enda kõrval, peaaegu kõik mälestused mu elust põimuvad nende ja minu all kasvavatesse juurtesse ja meie peal olevatesse väätidesse. Olime hernepeenar. Eraldiseisvate õisikute vahel täitsid ruumi peened keerduvad köitraod, mis üksteise külge kleepusid. Häirivalt ja imeliselt.
  • Hanna Brotherus, "Mu ainus kodu", tlk Mall Paas, Varrak, 2023, lk 301-302

• Kalju Kangur, "Augustiöine" (1984) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 109

• Muia Veetamm, "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 46)

• Muia Veetamm, "*Oh mind, eblast eluvarblast", rmt: "Tunamull'ne", 1992 (lk 4)

• MINISTER: Need, kelle soontes voolab ehtne kuninglik veri, on ebatavaliselt õrna ja tundliku nahaga. Kui meie printsess on tõeline kuningatütar, siis tunneb ta hernetera läbi kõigi kahekümne nelja sulgmadratsi. Ta ei saa öö otsa sõba silmale ja homme kurdab ta seda minule. Kui ta aga magab, on asi halb. Selge?
  • Jevgeni Švarts, "Alasti kuningas". Tõlkinud Karin Ruus, 1973, k 23-24

Vikipeedias leidub artikkel

Harilik hernes