Valge auk

Valge auk on astrofüüsikas hüpoteetiline taevakeha, mis "sülgab välja" mateeriat, nii nagu must auk neelab mateeriat (valges augus kulgeb protsess võrreldes musta auguga ajalises peegelpildis või aeg voolab vastassuunas).

Valge augu mõiste pärineb 1964. aastast. See saadi Schwarzschildi meetrika laiendamisel Kruskali-Szekeresi meetrikasse.

Valge augu mõiste ilmneb matemaatilises mudelis, mis abstraheerub massi olemasolust aegruumis. Kui eeldada kas või tillukest massi, siis võrrandid enam valge augu olemasolu ei näita.

Valgete aukude olemasolu ei ole tõestatud ega vaadeldud. Tavaliselt postuleeritakse, et valge auguga käib paaris must auk, mis on temaga ussiaugu kaudu seotud. Selle ussiaugu kaudu kanduks mateeria lõpmatu kiirusega ühest universumi piirkonnast teise.

Varem arvati, et musta auku sattuv mateeria jõuab mõnda teise universumisse või meie oma universumi valgesse auku, kust see paiskub välja. Nüüd arvatakse, et valged augud häviksid väga kiiresti, sest neist väljapaiskunud mateeria kuhjuks ja moodustaks musta augu, mis lõpuks neelaks ka tolle valge augu.

Kuigi valged augud paistavad lahendavat energia jäävuse probleemi, on nende olemasolu seni täiesti oletuslik, sest see paistab rikkuvat termodünaamika teist seadust.

Peale selle arvatakse, et kui ussiaugud on olemas, siis on nad väga ebastabiilsed.

On olemas ka oletus, et kvasarid ei ole tegelikult ülimassiivsed mustad augud, vaid valged augud.

On ka spekulatsioon, et Suur Pauk on valge auk. Valge augu puhul eeldatav singulaarsus on küll sarnane, kuid erinevus on selles, et Suure Paugu teooria järgi enne Suurt Pauku midagi ei olnud.

Võib olla tekib valge auk siis, kui kollapseerub antimateeriast täht.

Jorma Saarni, Blake Temple ja Koel Smoller on uurinud universumi mudelit, mille kohaselt me elame valge augu sees olevas mustas augus.