Rapla

Rapla
Ülevalt päripäeva: Rapla Maarja-Magdaleena kirik ja peatänav; Okta Centrum; elamu-ärihoone Tallinna mnt 23; Rapla kivisild.
Pindala: 4,7 km² (2018)[1]
Elanikke: 5355 (1.01.2024)[2]
EHAK-i kood: 6826[3]
Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E

Rapla (kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.

Vanimad kirjalikud andmed Rapla kohta pärinevad 1241. aasta Taani hindamisraamatust, milles mainitakse 8 adramaa suurust Rapala küla Harjumaal. Tollase küla elanike arvuks oli 50–60.^[4]

13. sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajal ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Vigala jõe äärde Rapla Maarja Magdaleena kivikirik. Asula keskpunktiks olnud kirik põles põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti põhjalikult 1738. aastal.^[5]

Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi teisel poolel, kui pärast teorendi kaotamist hakkas kirikukülla saabuma käsitöölisi, kaupmehi ja ametnikke. 1866. aastal avati Raplas apteek, 1868. aastal asutati külakool, 1888. aastal loodi Rapla haigla, 1899. aastal rajati tellisetehas ja 1900. aastal pandi tööle Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. Sajandi lõpul oli Raplas kokku 20 hoonet, millest pooled kuulusid asutustele. Sel ajal elas Raplas juba 120–130 inimest.^[4][5]

Sajandivahetusel Rapla vana kivikirik lammutati. 1901. aastal valmis uusromaani stiilis kahe torniga Rapla kirik (projekti autor Rudolf von Engelhardt). 1913. aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60 puumaja ning elanikke ligi 1000. Elavnes seltsielu: tegutsesid vabatahtliku tuletõrje selts, laulu- ja muusikaselts, põllumajandusühing, vastastikune tulekindlustusselts, tarbijate ühistu, hoiukassa. 1931. aastal võeti käiku Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee, mis oli kasutusel 1968. aastani. Raikkülani käisid rongid 1971. aastani.^[4]

1945. aastal anti Raplale alevi õigused ning 1950. aastal sai Raplast samanimelise rajooni keskus. Rapla rajooni piir oli sama praeguse Rapla maakonna piiriga. Rajooni loomine oli oluline samm paikkonna arengus – mitmed riiklike asutuste esindused viidi Raplasse ning seega kasvas ka piirkonna elanike arv. Asukoha tõttu on Rapla ettevõtlus olnud läbi aegade väga tugevalt seotud lähedal asuva Tallinnaga. 1971. aastal ehitati Tallinna ja Rapla vahele laiarööpmeline raudtee ning 1981. aastal ühendati raudtee ka Riiaga. 1993. aastal sai Rapla linnaõigused.^[4]

2002. aastal liideti Rapla linn ümbritseva Rapla vallaga ning uue haldusüksusena moodustati Rapla vald. Rapla linnast sai vallasisene linn. Elanike soovil säilitati linna senine nimi.^[6]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Raplas 5202 inimest. Neist 4981 (95,75%) olid eestlased.^[7]

Rapla linna ja Rapla valla ühinemise järel võeti Rapla valla vapina kasutusele Rapla linna senine vapp.^[8]

Rapla linn asub lainjal tasandikul, mida läbib Vigala jõgi. Linna territoorium jääb suuremas osas jõest lõuna poole. Absoluutkõrgused linnas on vahemikus 54,8–71,8 meetrit. Linna ümbritsevad põllumaad, idaosas on endiste karjääride asemele tekkinud tiigid, lõunaosas on madala segametsaga kaetud ala.^[4]

Rapla linn on Rapla maakonna ja Rapla valla ainus linn ning on nii valla kui ka maakonna peamine keskus. Raplas paikneb Rapla vallavalitsus ning ka paljud riigiasutuste esindused, nagu Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskond ning Maksu- ja Tolliameti Rapla büroo.^[4]

Rapla linnas paikneb suurem osa nii Rapla maakonna kui ka valla äriteenuste osutajast. Raplas on mitme kaupluseketi, nagu Rimi,^[9] Coop^[10] ja Maxima kauplused;^[11] turg, bussi- ja raudteejaam, postkontor, SEB ja Swedbanki esindus,^[12][13] tanklakettide Hepa, Statoil, Neste ja Olerex tanklad jm.

Tallinna lähedus annab Rapla elanikele võimalusi kasutada ka Raplas puuduvaid teenuseid. Raplal on Tallinnaga nii bussi- kui ka rongiühendus.^[4]

Võrreldes Raplamaaga on Raplas vähem hankiva majanduse ettevõtteid. Raplas kui ka Rapla vallas on kõige rohkem teenindussektoris tegutsevaid ning enam-vähem samal tasemel ka töötleva majanduse ettevõtteid. Rapla valla ettevõtjad moodustavad ligikaudu 27% kogu Raplamaa ja umbes 0,7% kogu Eesti ettevõtjatest.^[4]

2011. aastal oli Rapla vallas registreeritud 712 ettevõtet. Neist 655 ettevõttes töötas alla 10 töötaja, 50 ettevõttes 10–49 ja seitsmes 50–249 töötajat. Rapla linnas oli 2011. aastal registreeritud 633 ettevõtet.^[4]

Rapla maakonnas oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk 1150 eurot^[14] ja brutotunnipalk 6,65 eurot.^[15] 2018. aastal töötati maakonnas ühe töötaja kohta ligikaudu 1826 tundi, mis on ühe kuu kohta umbes 152 töötundi.^[15]

Rapla linnas tegutseb oluline osa Raplamaa kaubandus- ja teenindusettevõtetest. Rapla linn ja vald asuvad Tallinna tööjõuareaalis ja mõjualas. Rapla maakonnas osales 2012. aasta seisuga tööjõus ligikaudu 67% elanikkonnast.^[16] Tööhõive määr oli samal aasta ligikaudu 62%.^[16] 2012. aasta detsembri seisuga oli Rapla vallas töötukassas registreeritud inimesi 309.^[16] Rapla vallas ja linnas oli ligikaudu 3320 töökohta ja 4100 maksumaksjat.^[16]

Elanike arvult on Rapla maakonna suurim linn. Rahvastikuregistri andmetel elas 2011. aastal Raplas 5558 inimest ja samal aastal toimunud rahvaloenduse järgi 5202 inimest.^[17]

2011. aasta andmetel oli linna elanikest eestlasi üle 95%.^[7]

Rapla linna läbib Tallinna–Rapla–Türi maantee.

Rapla bussijaama kasutavaid sõitjaid peamiselt teenindanud ettevõte Hansa Bussiliinid lõpetas 30.06.2023 Rapla maakonnaliinide teenindamise.^[23] Rapla bussijaamast väljuvad bussiliinid Tartusse, Paidesse, Türile, Haapsallu jne.^[24]

Rapla linna läbib Tallinna–Viljandi rongiliin. Rapla raudteejaam kuulub piletihinnalt IV tsooni.^[25] Liini teenindab Elron.

Rapla omavalitsusorganid on Rapla vallavolikogu kui esinduskogu ja Rapla vallavalitsus kui vallavolikogu moodustatud täitevorgan. 2023. aasta seisuga on Rapla vallavolikogu esimees Kalle Toomet ja vallavanem Gert Villard.^[26]

Raplal olid enne 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi linnaõigused. Praegune Rapla vald kujunes Rapla linna ning Rapla, Kaiu, Juuru, Kohila ja Raikküla valla liitmisel.^[27]

Raplas on palju spordiobjekte. Koolide juures asuvad palliplatsid, staadionid ja võimlad. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi juures on ka ekstreemspordinõlv ja vertikaalrämp. 2020. aastal valmis Rapla Kesklinna Kooli juures esimene kunstmuruväljak ning 2022. aastal ehitati sellele kuppelhall, mis võimaldab mängida jalgpalli ja tegeleda ka teiste spordialadega aasta läbi.^[28] Rapla Korvpallikooli spordihoones on võimalik harrastada korvpalli, võrkpalli, indiaca't ja saalihokit ning treeningutest vabadel aegadel on saali võimalik kasutada erinevate sportlike ürituste korraldamiseks.^[29][30] Sadolini spordihoones on suur pallisaal, sulgpalli- ja seinatennisesaalid, jõusaal, aeroobikasaal, kolme rajaga 60-meetrine jooksurada, kaugushüppekast; siselasketiir, lauatenniselaud.^[31]

Raplas on ka tervise- ja suusarajad. Vesiroosi terviserajal on valgustatud 1 km ja 2,7 km ringid.^[32]

Rapla lähistel asuvad kardirada, krossirada, ratsakeskus Rapla Ratsakool ja Rapla lennuväli, mida kasutatakse peamiselt lennu- ja langevarjuspordiks.^[4]

Raplas asuvad maakonnahaigla (Raplamaa Haigla), polikliinik, apteegid ja perearstikeskused. Lisaks asub Raplas Seli Tervisekeskus – vabadusvõitlejate, represseeritute ja sõjaveteranide organisatsioonide liikmetele, kaitseväelastele ja kaitseliitlastele taastusravi pakkuv Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus.^[4]

Esimesed teated Rapla piirkonnas hariduse andmisest pärinevad 17. sajandi lõpust, kui lapsi käisid õpetamas Forseliuse seminaristid.

1694. aastal mainitakse ürikutes esimest korda kooli olemasolu Raplas, kuid kooli tegevus katkes põhjasõja tõttu. 18. sajandil ei soovinud talupojad oma lapsi kooli saata ning mõisnikud ei tahtnud lihtrahvast õpetada – koole avati ja suleti pidevalt. 19. sajandi alguses käisid õpetlased taludest taludesse lapsi harimas.^[33]

1868. aastal rajati Raplasse vallakool, mida võib pidada Rapla Kesklinna Kooli eelkäijaks. Kooli kõrvale rajati 1914. aastal Rapla Riigialgkool ning 1918. aastal need kaks kooli liideti. 1924. aastal toimus vallakirjutaja Kristjan Tiilemanni korteris koosolek, kus alustati Raplasse uue koolimaja planeerimisega. Projekt oli arvatust oluliselt vaevanõudvam, kuna pidevalt tehti muudatusi ning laenutaotlused lükati tagasi. 28. jaanuaril 1928 sai koolimaja valmis ja selles alustas tööd algkool.^[34] 1935. aastal koliti Raplasse Paldiski Ühisreaalgümnaasium, mis nimetati ümber Harjumaa Progümnaasiumiks ning 1940. aastaks tegutses Raplas täielik keskkool.^[35] 1988. aastal jagunes Rapla Keskkool kaheks kooliks: moodustati Rapla I Keskkool (hilisem Rapla Ühisgümnaasium, tänane Rapla Kesklinna Kool) ja 1988. aastal valminud koolihoones alustas tegevust Rapla II Keskkool (hilisem Rapla Vesiroosi Gümnaasium, tänane Rapla Vesiroosi Kool).^[35] 2018. aastal rajati riigigümnaasiumina Rapla gümnaasium ning seni tegutsenud gümnaasiumid muudeti põhikoolideks. Ühisgümnaasium nimetati ümber Rapla Kesklinna Kooliks ja Rapla Vesiroosi Gümnaasium nimetati Rapla Vesiroosi Kooliks.^[16]

2021. aastani tegutses Raplas 1946. aastal maanoorte koolina alustanud Rapla Täiskasvanute Gümnaasium.

Rapla linnas on neli lasteaeda: Päkapikk, Kelluke, Naksitrallid.^[36]

• Rapla kirik – üks Eesti kahe torniga luteri kirikust Tallinna Kaarli kiriku kõrval.
• Kirikuaias paiknev 1923. aastal Jaan Koorti loodud ja 1989. aastal taastatud kuue meetri kõrgune Saaremaa dolomiidist mälestusmärk esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele.
• 1816. aastal talupoegade isikuvabaduse auks istutatud Priiuse tamm.
• 17. sajandist pärinevad paekiviristid Rapla kirikuaias.
• Uuskülas asuv 1780. aastal rajatud Rapla kalmistu ja kabel, kus asuvad Krusensternide ja Tiesenhausenite hauakambrid.
• Kalevipoja luisukivi ehk Kõpsoni kivi – suur rändrahn, mille mõõdud on 6,3×6×1,6 meetrit; ümbermõõt 20 meetrit.
• 19. sajandi lõpust pärinev Rapla kivisild.
• 1920.–1930. aastatel ehitatud ühiskondlikud hooned: ühisgümnaasiumi algklasside maja (1927), pangahoone (1928), haridusseltsimaja (1933).
• 1977. aastal valminud Rapla KEK-i haldushoone, mille projekteeris arhitekt Toomas Rein.

• Raplamaa Sõnumid
• Rapla mõis
• Rapla Kultuurikeskus

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rapla

• Rapla 360° aeropanoraam / aerofoto

v r Rapla valla asulad
Linn	Rapla
Alevikud	Alu Hagudi Juuru Kaiu Kuusiku
Külad	Alu-Metsküla Aranküla Atla Hagudi Helda Hõreda Härgla Iira Jalase Jaluse Juula Järlepa Kabala Kaigepere Kalda Kalevi Karitsa Kasvandu Kelba Keo Kodila Kodila-Metsküla Koigi Koikse Kuimetsa Kuku Kuusiku-Nõmme Kõrgu Lipa Lipametsa Lipstu Loe Lõiuse Lõpemetsa Mahlamäe Mahtra Maidla Metsküla Mõisaaseme Mällu Nõmme Nõmmemetsa Nõmmküla Oblu Oela Ohulepa Oola Orguse Palamulla Pirgu Purila Purku Põlliku Põlma Raela Raikküla Raka Ridaküla Röa Sadala Seli Seli-Nurme Sikeldi Sulupere Suurekivi Tamsi Tapupere Tolla Toomja Tuti Tõrma Ummaru Uusküla Vahakõnnu Vahastu Valli Valtu Vana-Kaiu Vankse Vaopere Väljataguse Äherdi Ülejõe