Peloponnesos

Peloponnesos [pelop'onnesos] (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus. Peloponnesos on Balkani poolsaare lõunapoolseim osa.

Peloponnesose poolsaare pindala on 21 400 km², elanike arv umbes 1 000 000.

Peloponnesose poolsaarest suurema osa hõlmab Peloponnesose piirkond, põhjaosa kuulub Lääne-Kreeka piirkonda.

Nii vana- kui ka uuskreeka keeles on Peloponnesose nimi Πελοπόννησος. Hääldus on vanakreeka keeles [pelop'onneesos], uuskreeka keeles [pelop'onnisos]. Nimi tähendab 'Pelopsi saar'. Müütiline kangelane Pelops olevat vallutanud kogu poolsaare.

Kreeka keeles nimetatakse poolsaart veel Μωρέας (Moréas) ja Μωριάς (Moriás). See nimi (nagu ka ladina Morea, türgi Mora ja albaania More tulenevad sellest, et poolsaar on mooruspuumarja kujuline.

Peloponnesost ühendab Kreeka keskosaga 42 km pikkune Kórinthose maakitsus (Isthmos). Maakitsust läbib 6,3 km pikkune Kórinthose kanal, mis rajati 1881–1893.

Lõuna- ja kagurannikut liigestavad Messeenia laht, Lakoonia laht ja Argolída laht.

Pinnamood on mägine. Peamiselt lubjakivist, marmorist ja konglomeraatidest koosnevad massiivid ning mäeahelikud (Hagios Eliase mäetipp Taygetose ahelikus 2404 m) vahelduvad nõgudega.

Peloponnesose keskosa hõlmab Arkaadia karstiplatoo.

Kliima on vahemereline kliima.

Lääneosas kasvab frügaana, idaosas makja. Kohati on ka metsa.

Peloponnesosel on õlipuu-, viinapuu- ja tsitrusviljade istandused. Palju on paljaid kaljusid.

Peloponnesosel kasvatatakse viinamarju, millest saadakse korinte. Kasvatatakse ka tsitrusi, mooruspuud ja õlipuud.

Peetakse lambaid ja kodukitsi.

Kaevandatakse pruunsütt.

Peloponnesoses on palju ajaloolisi paiku: Sparta linn, Olümpia ja Mükeene varemed.