[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Paul I

Allikas: Vikipeedia
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797)

Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 175411. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 17961801.

Paul (venepäraselt Pavel) kuulus Romanovite dünastiasse. Tema isapoolne vanaisa oli Holstein-Gottorfi hertsog Karl Friedrich ja vanaema Peeter I tütar Anna Petrovna. Tema isa oli Karl Peter Ulrich (venepäraselt Pjotr Fjodorovitš, 1762. aastal Venemaa keiser Peeter III) ja tema ema Preisi feldmarssali tütar Sophie Friederike (venepäraselt Jekaterina Aleksejevna, hilisem keisrinna Katariina II).

Pauli sündimise ajal valitses Venemaad keisrinna Jelizaveta Petrovna, Peeter I ja Katariina I lastetu keskmine tütar. Ta võttis Pauli kohe pärast sündimist enda juurde. Ema Jekaterina Aleksejevna nägi last alles kaheksandal päeval, ja sedagi vaid korraks. Keisrinna Jelizaveta ei usaldanud last kellelegi, isegi mitte emale. Nii kasvaski Paul eraldatuna vanematest. Pärast Pauli kuueaastaseks saamist määras keisrinna Jelizaveta Petrovna Pauli kasvatajaks Nikita Panini, kes oli olnud Venemaa saadik Taanis (1747) ja Rootsis (1748–1760) ning Jelizaveta Petrovna hinnangul erudeeritud ning euroopaliku mõttelaadiga.

Sõjalistes harjutustes ning taktikas oli Pauli eeskujuks tolleaegse Euroopa eesrindlikem Preisi armee ja Preisi kuningriigi valitseja Friedrich II.

Paul oli oma emaga pidevas opositsioonis ja süüdistas teda oma isa Peeter III surmas. Vastasseis Katariinaga tekitas talle endale palju vastaseid, sest Katariina poliitika oli Venemaad tunduvalt tugevdanud ja teinud sellest euroopaliku suurriigi. Paulile aga olid tähtsamad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika.

Paul I Venemaa keisrina

[muuda | muuda lähteteksti]

Katariina suri 1796. aasta 4. novembril. Paul krooniti keisriks 1797. aasta 5. aprillil. 42-aastane Paul hakkas võimule saanult kohe radikaalseid ümberkorraldusi tegema. Ta taastas Peeter I poolt muudetud Venemaa troonipärimisõiguse: trooni pidi pärima valitseja järglane meesliinis, naisliini esindaja aga vaid meesliini katkemisel. See seadus jäi jõusse 1917. aastani. Teise seadusega piiras Paul teoorjust: talupoegadele kohustuslikku tasuta mõisategu piirati kolme päevaga nädalas.

Välispoliitika

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Vene-Pärsia sõda (1796)

Sisepoliitika

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1796–1799 omas riigivalitsemises suurt mõjuvõimu favoriit Aleksei Andrejevitš Araktšejev (Алексей Андреевич Аракчеев).

Sõjaväereform

[muuda | muuda lähteteksti]

Riigipööre ja surm

[muuda | muuda lähteteksti]

Vandenõu organiseerisid Peterburi sõjakuberner Peter Ludwig von der Pahlen ja viitsekantsler krahv Nikita Petrovitš Panin Pauli poja Aleksandri teadmisel ja heakskiidul.

Pauli isiku ja tegevuse erinevad tõlgendused

[muuda | muuda lähteteksti]

Paul I ja Eesti

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ajalukku on Paul läinud asehalduskorra kaotaja ja Balti erikorra taastajana. Tema valitsemisajal ajal hakati Läänemere provintsidest ka nekruteid võtma.

Paul I oli Venemaa keisri Peeter III ja Venemaa keisrinna Katariina II poeg.

Pauli esimene abikaasa oli Hessen-Darmstadti Wilhelmina Luisa von Hessen-Darmstadt (1755–1776).

Pauli teine abikaasa oli 7. oktoobrist 1776 Württembergi printsess Sophie Dorothee Auguste Louise ehk Maria Fjodorovna (1759–1828), kellega tal olid järglased:

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Katariina II
Venemaa keiser
17961801
Järgnev
Aleksander I