Matsalu rahvuspark

Matsalu rahvuspark
Pindala	494,8 km²
Tüüp	rahvuspark
Moodustatud	1957

Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis. See on moodustatud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Rahvuspark jääb Lääneranna ja Lääne-Nigula valla territooriumile.

Kaitseala pindala on 494,8 km², sellest on maismaad 215,0 km² ja vett 278,9 km².^[1] Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu alates Risti-Virtsu maanteesillast, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart, millest suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid. Teised tuntud laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu.

Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala.

Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas.

Turismi tarbeks on loodud seitse linnuvaatlustorni: Penijõel, Kloostril, Haeskas, Suitsul, Jugasaarel, Küdeval ja Keemus, ning kolm matkarada Penijõel (5 km), Salevere Salumäel (1,5 km) ja Suitsul.

Asulad, mis jäävad osaliselt või täielikult Matsalu rahvusparki:^[2]

• Lääne-Nigula vald: Allikotsa, Kabeli, Keravere, Keskküla, Keskvere, Kurevere, Laiküla, Liivaküla, Männiku, Oonga, Rannajõe, Rõude, Tammiku ja Tuka küla
• Lääneranna vald: Esivere, Keemu, Kelu, Kirbla, Kirikuküla, Kloostri, Kõera, Laulepa, Lautna, Liustemäe, Matsalu, Meelva, Metsküla, Mõisaküla, Pagasi, Penijõe, Petaaluse, Poanse, Rooglaiu, Rannu, Saastna, Salevere, Seli, Ullaste ja Võigaste küla
• Haapsalu linn: Haeska, Kiideva, Koidu, Mäeküla, Puiatu, Puise, Põgari-Sassi, Saardu, Sinalepa ja Tuuru küla

Matsalu Riiklikku Looduskaitsealasse kuulusid: Penijõe keskus (keskuse- ja kõrvalhooned, paadikuur, saun, välibaas, elamu) — Läänemaa, Lihula vald; Puise kordon — Läänemaa, Ridala vald; Haeska mõisahoone; Lihula kordon — Läänemaa, Lihula alev; Kudri talu — Läänemaa, Martna vald; Kinga talu — Läänemaa, Ridala vald; Matsalu mõis — Läänemaa, Lihula vald.^[3]

väike-konnakotkas Aquila pomarina, laanepüü Bonasa bonasia, hüüp Botaurus stellaris, mustviires Chlidonias niger, valge-toonekurg Ciconia ciconia, roo-loorkull Circus aeruginosus, välja-loorkull Circus cyaneus, soo-loorkull Circus pygargus, rukkirääk Crex crex, valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos, väikepistrik Falco columbarius, rohunepp Gallinago media, sookurg Grus grus, merikotkas Haliaeetus albicilla, punaselg-õgija Lanius collurio, herilaseviu Pernis apivorus, väikehuik Porzana parva, täpikhuik Porzana porzana, väiketiir Sterna albifrons, jõgitiir Sterna hirundo, randtiir Sterna paradisaea, vööt-põõsalind Sylvia nisoria, teder Tetrao tetrix

väike-laukhani Anser erythropus, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, väikeluik Cygnus columbianus, laululuik Cygnus cygnus, rabapistrik Falco peregrinus, sookurg Grus grus, järvekaur Gavia arctica, punakurk-kaur Gavia stellata, veetallaja Phalaropus lobatus, põldrüüt Pluvialis apricaria, naaskelnokk Recurvirostra avosetta, mudatilder Tringa glareola

saarmas Lutra lutra, juttselg-kärnkonn Bufo calamita, rabakonn Rana arvalis

Kaunis kuldking Cypripedium calceolus, Ostericum palustre

Rahvusparki läbivad või selles kuuluvad järgmised veekogud:^[2]

• Saardu peakraav
• Sinalepa peakraav
• Haeska peakraav
• Rannamõisa jõgi
• Rägina jõgi
• Raana jõgi
• Rõude jõgi
• Kasari jõgi
• Liivi jõgi
• Kiisaoja
• Penijõgi
• Tuudi jõgi
• Petaaluse kraav
• Alaküla kraav
• Salme soon
• Männiku kraav
• Käära oja
• Teorehe järv
• nimetu looduslik järv
• nimetu tehisjärv
• nimetu allikas

• Allika sihtkaitsevöönd (4,8 ha)
• Anemaa loodusreservaat (2,2 ha)
• Haeska sihtkaitsevöönd (1553 ha)
• Haeska-Saardo rannikuvee sihtkaitsevöönd (859,4 ha)
• Jõgede sihtkaitsevöönd (83,8 ha)
• "Kalatee" sihtkaitsevöönd (843,9 ha)
• Kasari luha ja rannaniitude sihtkaitsevöönd (4384 ha)
• Keravere sihtkaitsevöönd (684,8 ha)
• Kirikuküla sihtkaitsevöönd (34,2 ha)
• Kloostri sihtkaitsevöönd (85,4 ha)
• Lubjaahjumäe sihtkaitsevöönd (1,9 ha)
• Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevöönd (3230 ha)
• Matsalu metsa sihtkaitsevöönd (997,1 ha)
• Matsalu parkmetsa sihtkaitsevöönd (59 ha)
• Matsalu piiranguvöönd (7300,1 ha)
• Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevöönd (3875,8 ha)
• Metsküla-Pagaranna rannikuvee sihtkaitsevöönd (367 ha)
• Mõisaküla sihtkaitsevöönd (56,9 ha)
• Neidsaare sihtkaitsevöönd (7 ha)
• Papirahu loodusreservaat (1,2 ha)
• Porimäe sihtkaitsevöönd (2,7 ha)
• Puise sihtkaitsevöönd (447,1 ha)
• Põgari sihtkaitsevöönd (381,9 ha)
• Saardo sihtkaitsevöönd (914,3 ha)
• Saastna sihtkaitsevöönd (1199,6 ha)
• Salevere sihtkaitsevöönd (20,7 ha)
• Salmi sopi sihtkaitsevöönd (142,9 ha)
• Sauemere sihtkaitsevöönd (18,8 ha)
• Sipelgarahu loodusreservaat (3,3 ha)
• Suitsu sihtkaitsevöönd (615,1 ha)
• Suur-Härjamaa loodusreservaat (1,6 ha)
• Tondirahu loodusreservaat (1,1 ha)
• Topi lahe sihtkaitsevöönd (406,4 ha)
• Valgerahu loodusreservaat (0,2 ha)
• Viita sihtkaitsevöönd (4 ha)
• Võigaste sihtkaitsevöönd (494,3 ha)
• Väike-Härjamaa loodusreservaat (0,4 ha)
• Väinamere saarte sihtkaitsevöönd (4406,7 ha)
• Väinamere vabavee sihtkaitsevöönd (15113,1 ha)

• Matsalu rahvuspargi külastuskeskus
• Matsalu piirkond
• Allika puisniit

• "Matsalu laiud, luhad ja linnud". Tallinn, 1962
• "Matsalu – rahvusvahelise tähtsusega märgala". Tallinn, 1985

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Matsalu rahvuspark

• Matsalu rahvuspargi koduleht
• Matsalu rahvuspark keskkonnaportaalis
• Matsalu rahvuspark saidil VisitPärnu