Lodenrode ja Koila
Lodenrode ja Koila (Lodenrodhe et Cogkele) olid kaks Helmoldus de Lodhe linna Eestimaal, mis on mainitud tema kirjas Lübecki raele 25. maist 1296.
Lodede soost Eestimaa maanõunik Helmoldus de Lodhe (mainitud 1296, 1298[1]) vabastas Lübecki elanikud oma sadamates, vetes, randades ja mõisates tollist, tarbimismaksust ja rannaõigusest, kuni nad tema linnade (opidorum et civitatum nostrum, scilicet Lodenrodhe et Cogkele) elanikele samad vabastused annavad[2][3], regest 643, b[4]).
Lodenrodhet samastatakse üldiselt hilisema Harju-Madise kirikumõisaga (Harju-Madise kihelkonda on esmamainitud parochia Lodenrode nime all 12. septembril 1343 [5] [6]) ja Cogkelet Koila külaga. Selliste linnade olemasolust puuduvad muud andmed. Lennart Meri luges septembris 1995 Paldiski tuumaobjekti üleandmisel peetud kõnes Lodenrodet otseselt Paldiski eelkäijaks. "Minevik on seegi, et siia rajati juba aastal 1296 sadamalinn nimega Lodenrode: järgmisel aastal tähistab Paldiski oma 700. aastapäeva," ütles president toona.
5. veebruaril 1346[7] pantisid Arnoldus Plate ja tema poeg Tylo pärast Rølo de Ylmensalo surma kuningale tagasi langenud ja neile läänistatud Ylmensalo mõisa koos küladega (alodium Ylmensalo et villulas Kallathe, Lodenrode, Amunde et Langhe) Padise abtile Nicolausele ja tema kloostrile 300 Riia hõbemarga eest[8].
24. mail 1346 [9] andis kuningas Valdemar IV (Waldemarus) pärast Rølo de Ylmezali surma temale tagasi langenud valdused (alodium Ylmezallo et villulas Cullate, Loden-Röde, Aamunde et Lange) igaveseks ajaks omandiks Padise munkadele.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Helmoldus de Lode, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931 s. 684
- ↑ Livl. U.B. III, DLXIII, b
- ↑ Bunge, Friedrich Georg von, Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch. [1. Abteilung], Reval: in Commission bei Kluge und Ströhm, 1857, seite 98
- ↑ Bunge, Friedrich Georg von, Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch. [1. Abteilung], Reval: in Commission bei Kluge und Ströhm, 1857, seite 40
- ↑ Bunge, Friedrich Georg von, Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch. [1. Abteilung], Reval: in Commission bei Kluge und Ströhm, 1857, seite 141
- ↑ Livl. U.B. III DCCCXVIII
- ↑ Livl. U.B. DCCCXLIa, regest 1000a
- ↑ Paul Johansen. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Reval, Kopenhagen 1933, S. 861
- ↑ Livl. U.B. DCCCXLVIIIa, regest 1007a