Harilik kadakas

See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kadakas (perekond); perekonnanime kohta vaata artiklit Kadakas (perekonnanimi)

---

Harilik kadakas
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 2.3)[1]
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Küpressilised Cupressaceae
Perekond	Kadakas Juniperus
Liik	Harilik kadakas
Binaarne nimetus
Juniperus communis Linnaeus (1753)

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Teaduslikult kirjeldas harilikku kadakat esimesena Linnaeus 1753.

Kadakas on levinud nii Euraasias, Põhja-Aafrikas kui ka Põhja-Ameerikas. See kasvab ka Eestis, kus ta on enim levinud Saaremaal ja Läänemaal.

Kadakametsa nimetatakse kadastikuks.

Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m.^[2] Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m (Rootsis). Harilik kadakas elab kuni 860-aastaseks.^[3]

Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on algul sile, punakas kuni pruun^[4], vanemas eas kitsaste laastudena kestendav madalate vagudega ja pehmete kiududega^[3] ja hallikaspruuni värvusega.

Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad.

Okkad on terava või tömbi tipuga, veidi torkavad, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe valge õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat.^[2][3]

Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga.

Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstise seemnealgmega soomustest. Viljad on lihakad marjataolised käbid, läbimõõduga 6–9 mm, nemad paiknevad üksikult ja koosnevad 3–6 lihakast seemnesoomusest. Viljas on 1–3 seemet, mis on esimesel aastal rohekad, teisel aastal tumesinised ja kolmandal aastal mustjad. Seemne mass on 17–18 mg.^[2][3]

Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid (marikäbid), kutsutakse neid rahvasuus välise sarnasuse tõttu kadakamarjadeks.

Hariliku kadaka väga suur levila asub Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni steppideni, idas kuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja Islandil^[3]. Lõuna suunas ulatub levila Pakistani ja Nepalini, aga Põhja-Ameerikas 30° põhjalaiuseni.

Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, karjamaadel, metsades, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel, kääbuspõõsa-kooslustes jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud paesed loomullad, happelised liivmullad^[3] ka turvas.^[4]

Mõnel pool, näiteks Kassari klibustel rannanõlvadel, on kadakas üllatavalt elujõuline ja katab kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku vahelt õieti valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed.

Kadakal eristatakse nelja alamliiki.

• Eestis on levinud kadaka tavaline alamliik Juniperus communis communis.
• Alpikadakas (Juniperus communis alpina) kasvab Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas, Gröönimaal, Euroopas ja Aasias.
• Mägede alpiinses ja subalpiinses vööndis ning tundras kasvab tavaliselt hariliku kadaka teisend mägikadakas (Juniperus communis montana)^[3]. See kasvab kuni 20 cm kõrgeks ja katab maapinda nagu vaip. Oksad on lühikesed, jämedad, kolmnurksed ja sageli kõverad. Okkad on 4–8 mm pikad ja 1–2 mm laiad, mõnikord otsast kõverad, aga mõnikord ootamatult teravad.
• 1949 avastati Kabardiini-Balkaarias 2700 m kõrgusel merepinnast poolkerakujuline kadakas (Juniperus communis hemisphaerica). Rohkem kui 26 aasta vanune taim oli 1½ m suurune.

Harilik kadakas on tavaliselt kahekojaline, harva ühekojaline puu ja paljuneb üldjuhul seemnetega. Soodsates tingimustes võib ta paljuneda ka vegetatiivselt alumiste okste juurdumisega. Tolmlemine toimub tavaliselt mai alguses. Rohkem vilju on valguse käes kasvavatel puudel. Seemneid levitavad tavaliselt linnud. Tõusmetel on 2 idulehte. Puu kasvab üsna aeglaselt, 10-aastaselt on kõrgus tavaliselt 40–50 cm, 50-aastaselt 3–4 m.^[2][3]

Hariliku kadaka puit on ilusa tekstuuriga, tihedate aastarõngastega, väga meeldiva lõhnaga, sitke ja keskmise tihedusega 550–650 kg/m³. Lülipuit on hallikas- kuni punakaspruun, maltspuit on kitsas ja valkjas. Puude väikse kasvu tõttu ei ole puidul eriti suurt majanduslikku tähtsust, seda kasutatakse peamiselt tisleritöödel, muusikainstrumentide, suveniiride jms valmistamisel.^[3]

Aastarõngad on käänulised ja hästi märgatavad kõigis lõigetes. Aastarõnga varane osa läheb järsult üle hiliseks osaks, mis on vähearenenud. Vaigukäike ei ole. Puidul on tavaliselt head mehaanilised omadused. Niiskuse 15% korral on puidu tihedus 570 kg/m³, survetugevus 395 kg/cm² ja kõvadus pikikiudu 459 kg/cm².

Magusa maitsega viljad sisaldavad suhkruid kuni 40% (peamiselt glükoosi ja fruktoosi), eeterlikke õlisid, lipiide, orgaanilisi happeid (õun-, sipelg- ja äädikhape), vaikaineid, taimevaha, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid^[3]. Viljadest valmistatakse siirupit, mis on tooraineks kondiitritööstuses, ning maitseaineid, mida kasutatakse kalade konservimisel ning viina ja likööride tootmisel^[3]. Mikroelementidest sisaldavad viljad mangaani, rauda, vaske ja alumiiniumi.

Kadakajuurtest on leitud eeterlikke õlisid, vaikaineid, saponiine, parkaineid ja värvaineid. Okkad sisaldavad 2,7‰ askorbiinhapet.

Okastest ja viljadega võrsetest saab valmistada eeterlikku õli (kadakaõli), mida on kasutatud antibakteriaalse vahendina meditsiinis ja veterinaarias.

Kadakas on ka mürgiseid aineid, mistõttu ei tohi kadakamarju liiga palju süüa ega kadakaõli liiga palju tarvitada.

Kadakat kasutatakse ilupuuna parkides ja aedades, kuigi neid on raske ümber istutada. Selleks tuleb jälgida, et nii enne kui pärast ümberistutamist oleks taim lõuna suunas sama küljega.

Kadakaid istutatakse ka pinnase kinnistamiseks.

Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- ja lambalihast toidu tegemisel, samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel.

Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide poolest.

Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu^[küsitav] teada 29. Kõige rohkem, koguni 9 neist, kasvab Harjumaal, Raplamaal on teada 4, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi.

• Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni 600-aastaseks.
• Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas (Lokuta kadakas) kasvab teadaolevalt Raplamaal Metskülas Lokuta talu lähedal põllul. Tema tüve ümbermõõt 201 cm.
• Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm, mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. See puu on 8. augusti 2015 seisuga umbes kahe meetri kõrguselt murdunud ning täielikult kuivanud.
• Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime – Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m.
• Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul kasvav puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm), tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on murdunud, kuid kaharust puul jätkub.
• Eesti üks kõige tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal, üsna Tallinna–Narva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv küünib 10,3 meetrini ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna, harunemiskohale, on paigutatud raudklamber, hoidmaks võra koos. Elujõudu ei paista kadakas veel niipea kaotavat.
• Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb, ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kadakas on 10 m kõrge. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud oksi.
• Harjumaal Suurekõrve külas Tihualuse–Tubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest kadakast on üks kuivanud. Kahest ülejäänust jämedam on 150 cm ümbermõõduga, tema kõrgus on 8,5 meetri.
• Reinu kadakas kasvab Võrumaal Võru vallas Paidra–Joosu tee ja Karsna järve vahel põllul Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 või 145 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas võra on veel täiesti elujõuline. Puu arvatav vanus on 100–150 aastat, mida loetakse kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga.
• Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid. Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi^[küsitav] viltu ja seisab nüüd umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, seni haljendab vaid väike külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m. (Mõningatel andmetel 13,5 meetrit.)
• Ajakirjas Eesti Loodus (1970, 5) on kirjutatud Laitse kadakatest, millest jämedaima tüve ümbermõõt oli juba siis 135 cm. See mahub teadaolevaist viimasena esikümnesse.
• Kuulsaim Eesti kadakas on Kernu seitsmekeeruline kadakas (jämeduselt 13. koht), kõrgus 4 meetrit (Kernu kadakas). Ajalooline seitsmekeeruline kadakas ehk "Rootsi kuninga kepp", mille Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII olla istutanud. Legend ütleb, et kui kadakas kuivab, hea "Rootsi aeg" jälle Eestimaale tagasi tuleb. Puu kuivas 2013. aastal.
• Läänemaal Kadarpiku külas Ants Laikmaa kodupargis kasvavad Laikmaa kadakad. Need on Laikmaa enese istutatud.
• Reima kadakas Suursoo külas
• Kataveski hiiekadakas Tuhalas
• Loigu keerdkadakas Keilas
• Nasva kadakad Hiiumaal

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik kadakas

• Harilik kadakas andmebaasis eElurikkus
• Levila kaart