Kuslapuulised

Kuslapuulised
	; Pterocephalus brevis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Uniohakalaadsed Dipsacales;
Sugukond	Kuslapuulised Caprifoliaceae;

Kuslapuulised (Caprifoliaceae) on taimesugukond uniohakalaadsete seltsist.

Kuslapuuliste sugukonda kuulub umbes 800 liiki õistaimi, millest enamik on põõsad ja liaanid. Esinevad ka mõned rohttaimed.

Levila

Sugukond on levinud üle maailma. Suurima tihedusega on kuslapuuliste sugukonda kuuluvaid liike Põhja-Ameerika ja Aasia idaosas. Kuslapuulisi ei leia vaid troopikast ja Lõuna-Aafrikast.

Iseloomulikud jooned

Lehed on vastakud ja ilma abilehtedeta. Lehed võivad olla nii suvihaljad kui ka igihaljad. Õied on lehterjad või kellukjad ning reeglina lõhnavad. Viljaks on enamasti mari või luuvili. Perekondade takispuu (Diervilla) ja veigela (Weigela) viljadeks on kupar.

Perekonnad

Eestis esindatud perekonnad: lumimari, harakkuljus, kuslapuu. Varem siia sugukonda kuulunud perekonnad leeder ja lodjapuu arvatakse nüüd kuuluvaks muskuslilleliste (Adoxaceae) sugukonda.

Abelia – abeelia
Aretiastrum
Astrephia
Bassecoia
Belonanthus
Centranthus – kannuslill
Cephalaria – kugarpea
Diervilla – diervilla ehk takispuu
Dipelta
Dipsacus – uniohakas
Ebulum
Fedia – feedia
Heptacodium
Knautia – äiatar
Kolkwitzia – kolkviitsia
Leycesteria – leisteeria
Linnaea – harakkuljus
Lomelosia
Lonicera – kuslapuu
Macrodiervilla
Metalonicera
Morina – moriina
Nardostachys – nard
Oreinotinus
Patrinia – kuldpalderjan
Phyllactis
Plectritis
Pseudobetckea
Pseudoscabiosa
Pterocephalidium
Pterocephalodes
Pterocephalus – tiibpea
Pycnocomon
Scabiosa – tähtpea
Siphonella
Sixalix
Stangea
Succisa – peetrileht
Succisella – jaaguleht
Symphoria
Symphoricarpos – lumimari
Tinus
Triosteum – kolmseemnik
Triplostegia
Weigela – veigela
Weigelastrum
Xylosteon