Kuusiku mõis
See artikkel on Rapla kihelkonna rüütlimõisast; Maarja-Magdaleena kihelkonna Vara kõrvalmõisa kohta vaata Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena). |
Kuusiku mõis (saksa keeles Saage) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Rapla valda Rapla maakonnas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed teated Kuusiku mõisast pärinevad aastast 1467, mil see kuulus Wrangellidele. Keskajal asus mõisas tõenäoliselt vasallilinnus.[2] Aastatel 1544–1666 moodustas Kuusiku mõis ühise majapidamise Sikeldi mõisaga. Wrangellide omanduses püsis mõis kuni Põhjasõjani. 18. sajandi alguses (umbes aastal 1714) omandas mõisa Georg Gustav von Hastfer.[3]
1791. aastal läks mõis Thomas von Dellingshauseni ja samal aastal Gustaviana Christina Hastferi omandusse. 18. sajandi viimasel aastakümnel alustas Kuusiku mõisas tööd naelatöökoda, kus valmistati Venemaalt toodud rauast 3–6-tolliseid naelu. Toodang ulatus sajandi lõpul 100 000 naelani aastas, 1806. aasta andmeil aga 250 puudani. Toodang realiseeriti Eestimaa kubermangus, osalt ka Pärnus. Kuusiku mõisas töötas ka nn. tärklise- ja puudrivabrik ning vasetöökoda. 1806. aastal toodeti 150 puudatärklist ja 300 puuda puudrit, vaske töödeldi aastas 160 puuda. Tärklis ja puuder müüdi Tallinnas ja Pärnus, vask aga läks vaskseppade käsutusse. Tärklise- ja puudrivabrikus töötas 5 pärisorja. Meister kui ka abilised olid pärisorjad. Naela- ja vasetöökojas töötas kuus pärisorja.[4]
1820. aastal sai mõisa omanikuks Georg von Lilienfeld.[3] Mõis jäi Lilienfeldide perekonna valdusse kuni 1919. aasta sundvõõrandamiseni.[2]
Mõisakompleks
[muuda | muuda lähteteksti]Puidust barokse härrastemaja, mis on säilinud, lasid Hastferid ehitada 18. sajandi viimases veerandis.[2]
Lilienfeldide ajal remonditi mõisahäärberit korduvalt, mille käigus lisati hoonele nii klassitsistlikke kui ka historitsistlikke (uusgooti) elemente.[2]
1924. aastast tegutses Kuusiku riigimõisa peahoones Riigi Põllutöö Katsejaam. Seoses sõjaväebaasi ja lennuvälja ehitamisega Kuusikule 1940. aastal kasutati mõisahoonet vene lendurite elamuna. Endises härrastemajas tegutses lasteaed.[5][6]
-
Ait
-
Karjakastell
-
Masinarehi
-
Moonakatemaja
-
Mõisa park[7]
-
Piirdemüürid
-
Valitsejamaja
-
Mõisa vesiveski koos tammiga
-
Viinavabriku varemed
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kuusiku mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 28.05.2022)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ""Kuusiku mõis"". www.mois.ee. Vaadatud 17.02.2012.
- ↑ 3,0 3,1 ""Mõisate valdajad"". www.muuseum.harju.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.04.2013. Vaadatud 17.02.2012.
- ↑ Jaan Konks, PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised, TARTU 1973, lk 64
- ↑ ""Mälestised • 15329 Kuusiku mõisa peahoone"". register.muinas.ee. Vaadatud 17.02.2012.
- ↑ Rapla vald ostab sügisel müüdud Kuusiku mõisa peahoone tagasi ja paneb uuesti müüki, maaleht.delfi.ee, 20.01.2016
- ↑ Kuusiku mõisa park kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 28.05.2022)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kuusiku mõis |
- Kuusiku mõisast Eesti mõisaportaalis
- Kuusiku mõis. Inventariseerimine. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
- Kuusiku mõis (Mõisate ülevaated). Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
- Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kuusiku mõis (Rapla khk)