Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu (EMTA raamatukogu) on avalikku teenust osutav ülikooli- ja teadusraamatukogu.
Raamatukogus on 2017. aasta alguse seisuga umbes 205 000 teavikut, sh ligikaudu 130 000 nooti, 40 000 raamatut, 2900 käsikirjalist teadustööd, 27 000 helisalvestist, 2500 videosalvestist ning arvukalt trükitud ja elektroonilisi perioodikaväljaandeid.
Asukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatukogu asub Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peahoones aadressil Tatari 13; filiaali aadress on EMTA lavakunstikooli raamatukogu, Toom-Kooli 4, Tallinn.
Raamatukogul on olnud viis asukohta:
- Võidu väljak 4 (Vabaduse väljak 4) Tallinnas 1935–1944
- Lahmuse mõis Viljandimaal 1944. aasta märtsist septembrini
- Suvorovi pst 3 (Kaarli pst 3) Tallinnas 1944–1971
- Vabaduse pst 130 Tallinnas 1971–1999
- Rävala pst 16 / Tatari 13 Tallinnas alates 1999. aastast
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1935–1944
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Sündmus |
|---|---|
| 1935 | raamatukogu asutamine, noote annetasid konservatooriumi õppejõud, linnaraamatukogu jt |
| 1941 | raamatukogus oli üle 1000 noodi ja raamatu, laenutused pandi kirja kausta, kasutati alfabeetilist kataloog |
| 1944 | märtsipommitamises hävis suur osa noodikogust; raamatukogu asus pool aastat Viljandimaal Lahmuse mõisas |
1944–1971
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Sündmus |
|---|---|
| 1944 | raamatukogu alustas tööd 6. oktoobril Tallinnas Suvorovi pst 3, töötajad saadeti kolmeks nädalaks Leningradi ja Moskva konservatooriumide raamatukogudesse end täiendama |
| 1945 | esimene märge heliplaatide ostu kohta |
| 1947 | fondi suurus kasvas 24 359 eksemplarini, konservatoorium hankis esimese helisalvestusaparaadi |
| 1955 | esimest korda on mainitud eraldi üksusena konservatooriumi helikabinetti (fonoteeki), mis sinnani oli paiknenud muusikateaduse kateedri juures, eestvedaja oli Herbert Tampere |
| 1957 | konservatooriumi juurde (taas)loodi lavakunsti fakulteet (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool), hakati ostma teatrialast kirjandust |
| 1961 | avati Tallinna Muusikakeskkool, lugejateeninduses lisandus töö lastega; üliõpilasi värvati noodikirjutajateks |
| 1969 | paranesid komplekteerimisvõimalused; raamatukogule anti juurde lisaruume |
1971–1999
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Sündmus |
|---|---|
| 1971 | koliti Kivimäele Vabaduse pst 130, suurenesid töötajate arv, pindala, komplekteerimissummad, teavikute arv, moodustati teatme- ja bibliograafiaosakond |
| 1972 | avati 20 kohaga lugemissaal, hakati regulaarselt tegema uudiskirjanduse väljapanekuid |
| 1977 | kinnitati Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) raamatukogu kasutamise eeskirjad, hangiti esimesed paljundusaparaadid |
| 1978 | võeti kasutusele esimesed lugejapiletid |
| 1980 | raamatukogus oli kokku 141 079 eksemplari; lavakoolile anti üle 543 teatrialast raamatut |
| 1991 | loodi muusikakogude omavahelist koostööd arendav ja erialahuve esindav organisatsioon Eesti Muusikakogude Ühendus (EMKÜ), Tallinna Konservatooriumi raamatukogu oli asutajaliige |
| 1993 | fonoteeki osteti esimesed CDd |
| 1994 | EMKÜ sai International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres (IAML) Eesti rahvuslikuks sektsiooniks, Eesti Muusikaakadeemia (EMA) raamatukogu hakkas osalema rahvusvahelises koostöös; osteti esimene videokaamera, fonoteek hakkas jäädvustama EMA sündmusi |
| 1995 | fonoteek liideti raamatukoguga |
| 1996 | algas arvutipõhine kataloogimine, kõigepealt auvised, seejärel raamatud ja noodid, kasutati programmi ProCite, mis oli kättesaadav kohtvõrgus |
| 1996–1998 | osaleti Euroopa Liidu abiprojektis TEMPUS “Eesti muusika- ja kõrgkoolide raamatukogude ühine infosüsteem”, mille eesmärgiks oli luua infotehnoloogiline baas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) raamatukogudes ning anda personalile vastav koolitus. Kursused toimusid Tallinnas, Helsingis, Utrechtis, Oxfordis ja Londonis (Sibelius-Akatemia, Hogeschool voor de Kunsten Utrecht, Oxfordi ülikool, Royal College of Music, Guildhall School of Music and Drama). |
| 1998 | EMA liitus Eesti raamatukogude ühistegevuse arenduseks loodud Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga (ELNET Konsortsium) |
| 1998–1999 | Avatud Eesti Fondi ja Budapesti Avatud Instituudi toetusel loodud projekti “Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu integreerimine Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium infosüsteemi” käigus hangiti raamatukogule INNOPACi litsentsid, vöötkooditehnika ja vöötkoodid, turvaväravad, aktivaator-deaktivaator ja turvaribad ning tehti teisi suuri ettevalmistusi seoses peatse kolimisega uude majja |
Alates 1999
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Sündmus |
|---|---|
| 1999 | õppeaasta algas uues hoones Rävala pst 16, võeti kasutusele avariiulisüsteem, uuendati liigitussüsteemi |
| 2000 | võeti kasutusele ELNET Konsortsiumi ühine integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC (edaspidi Millennium, Sierra), lugejatele tekkis võimalus kasutada avalikku e-kataloogi ESTER |
| 2001–2003 | digiteeriti fonoteegi stuudiolintidel olnud muusikaakadeemiaga seotud isikute arhiivisalvestised |
| 2002 | osteti ELNET Konsortsiumi ühishankena esimesed teadusandmebaasid |
| 2002–2003 | ProCite elektronkataloogid konverteeriti INNOPACi |
| 2005 | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogud nimetati teadusraamatukogudeks |
| 2006 | põhikogus algas teavikute elektrooniline laenutamine |
| 2007 | alustati kaastööd IAMLi ajakirjale Fontes Artis Musicae |
| 2008 | hakati saatma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia publikatsioonide võõrkeelseid lühikokkuvõtteid rahvusvahelisele muusikakirjanduse bibliograafiale Répertoire International de Littérature Musicale (RILM) |
| 2009 | seoses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäevaga külastas EMTA raamatukogu Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves |
| 2010 | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia liikmetele sai võimalikuks andmebaaside kaugkasutus ID-kaardiga sisselogimisel, koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga hakati osutama Euroopa raamatukoguvõrgustiku digiteerimisteenust EOD (eBooks on Demand) |
| 2011 | lavakoolis algas teavikute elektrooniline laenutamine, koostöös ELNET Konsortsiumiga käivitus ESTERi arendus Avakogujuht, mis näitab teaviku asukohta raamatukogu plaanil |
| 2012 | hakati läbi korraldama regulaarseid tagasisideküsitlusi |
| 2014 | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loodi vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Loreta, mida koostab EMTA raamatukogu |
| 2016 | raamatukogu teenuste hulka lisandus võimalus kuulata õppematerjalide muusikafaile Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppeinfosüsteemi vahendusel ka nutiseadmetes |
| 2017 | koostöös ELNET Konsortsiumiga käivitus lugejaks registreerimine veebis ja sisselogimine e-kataloogi ESTER ka ID-kaardi/Digi-ID ja Mobiil-IDga |
Raamatukogu juhatajad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1935–1943 Leho Võrk
- 1944–1949 Hendrik Tooming
- 1949–1960 Albert Vaht
- 1960–1978 Irina Anniko
- 1978–1984 Tiina Keel
- 1984–1988 Helle Kimmel
- 1988–1994 Mihkel Sildos
- 1994–1995 Anne Salutee (kt)
- 1995–2002 Reet Marttila (Nikkel)
- alates 2002 Ilvi Rauna
Annetajad
[muuda | muuda lähteteksti]Algusaastatest peale on õppejõud ja interpreedid annetanud raamatukogule oma materjale. Viimastel aastakümnetel on meile jõudnud raamatuid, noote ja plaate paljudest isikukogudest: Zelia Aumere, Juhan Kaljaspoolik, Irmgard Kaudre, Anna Klas, Eri Klas, Venno Laul, Hugo Lepnurm, Endel Lippus, Urve Lippus, Bruno Lukk, Anti Marguste, Juha Metsäpeltö, Leo Normet, Toomas Paul, Naan Põld, Lilian Semper, Heljo Sepp, Lepo Sumera, Veljo Tormis, Taru Valjakka, Andrei Volkonski jt.
Väärilist lisa meie kollektsioonile on andnud arvukad toetajad: Wolfgang Wagner (:en), Tõnis Rüütel, François Rossé (:fr), Klassikaraadio, Eesti Segakooride Liit, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis, Poola Suursaatkond Tallinnas, Prantsuse Instituut Eestis, Soome Muusika Infokeskus (FIMIC), Taani Kultuuri Instituut, Eesti Helikunsti Keskus New Yorgis, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Packard Humanities Institute, The Associated Board of the Royal Schools of Music, Bärenreiter, Müller-Speiser, Helbling, Wilhelm Hansen jt.
2011. aasta mais jõudis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saksa ooperilavastaja prof Joachim Herzi (1924–2010) mahukas raamatukogu. Tegemist oli suurejoonelise rahvusvahelise projektiga, ettevõtmist organiseeris ja finantseeris Akademie der Künste. Joachim Herzi raamatukogus on ligi 9000 teavikut: 542 nooti, 2254 helisalvestist, umbes 6200 raamatut. Herzi kogu hakatakse edaspidi hoidma eraldi ruumis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juurdeehitusena valmivas saalikompleksis.
Koostöövõrgustikes ja erialaorganisatsioonides osalemine
[muuda | muuda lähteteksti]- IAML – The International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres
- EMKÜ – Eesti Muusikakogude Ühendus
- ELNET – Konsortsium Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium
- RILM – Répertoire International de Littérature Musicale
Andmebaasid
[muuda | muuda lähteteksti]2002. aastal tekkis EMA lugejatel esimest korda võimalus kasutada rahvusvahelisi teadusandmebaase. Algatuseks hangiti ELNET Konsortsiumi vahendusel EBSCO Publishing andmebaasid, lisandusid Grove Music Online, Cambridge University Press Journals, Oxford University Press Journals. Alates 2004. aastast on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kättesaadav rahvusvaheline muusikakirjanduse bibliograafia RILM, sellele on järgnenud Naxos Music Library, Naxos Video Library, RISM (Répertoire International des Sources Musicales), RIPM (Retrospective Index to Music Periodicals), JSTOR Music Collection, International Phonetic Alphabet (IPA Source), Digital Theatre+, RILM Music Encyclopedias, Die Musik in Geschichte und Gegenwart (MGG) Online jt.
EMTA raamatukogu alustas 2014. aastal vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaasiga Loreta. Praeguseks on andmebaasi kantud umbes 1000 teose tõlked.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiina Keel. Tallinna Riikliku Konservatooriumi raamatukogu ajalugu (1935–1979). (Kursusetöö). Ed. Vilde nim Tallinna Pedagoogiline Instituut, Tallinn 1980
- Urve Leemets. Seltsi kogust teadusraamatukoguni: EMTA raamatukogu 75. Raamatukogu 2010, 6, lk 11–14
- Andres Pung, Pärtlas, Margus (koostajad). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinn 1996–
- Ilvi Rauna. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu 75+1. Ettekanne EMKÜ juubelikonverentsil EMTAs, 27. oktoober 2011
- Ilvi Rauna. Loreta – vokaalteoste tõlgete andmebaas. Sirp, 21. märts 2014
- Kaie Viigipuu. Fonoteegi kogu analüüs. Eesti Muusikaakadeemia, Tallinn 1998
- Kaie Viigipuu. Eesti Muusikaakadeemia fonoteegist: muusikast ja lisaväärtusest. Raamatukogu, 2002 1, lk 15–17