Drottningholmi loss

Drottningholmi loss
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Rootsi
Tüüp	Kultuuriline
Kriteeriumid	IV
Viited	559
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	59° 19′ 18″ N, 17° 53′ 10″ E
Nimekirja arvatud	1991 (15. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Drottningholmi loss on Rootsi kuningliku perekonna eraresidents Drottningholmis Lovöni saarel. Kuigi loss kuulub Rootsi kuninglikule perekonnale, on park ja mitmed ruumid huvilistele avatud.

Nimi "Drottningholm" tähendab 'kuninganna saart' ning tuleneb algsest lossist, mille Rootsi kuningas Johan III 1580. aastal ehitas oma abikaasale kuninganna Katarina Jagellonicale. Aastal 1661 ostis lossi Hedvig Eleonora, kuid 31. jaanuaril 1661 põles loss maha. Hedvig Eleonora palkas kuulsa arhitekti Nicodemus Tessin vanema ning järgmisel aastal algasid taastamistööd. Aastal 1681 suri Nicodemus Tessin vanem, kes oli lossi peaaegu valmis ehitanud, ning tööd viis lõpule tema poeg Nicodemus Tessin noorem. Hedvigil oli vaja uhket lossi, sest ta oli alaealise kuninga Karl XI eestkostja ja Rootsi oli selleks ajaks saavutanud suure võimu.

Aastal 1744 läks loss pulmakingitusena Preisimaa printsessile Luise Ulrikele, kes sai kuningas Adolf Frederikiga abielludes Rootsi kuningannaks Lovisa Ulrika nime all. Lovisa Ulrika ajal lähtuti sisekujunduses prantsuse rokokoost ning tema ajal taastati ka mahapõlenud lossiteater. 1777. aastal müüs Lovisa Ulrika lossi riigile ning järgmiseks elanikuks sai tema poeg Gustav III.

19. sajandil lossi aktiivselt ei kasutatud ja see hakkas lagunema, kuid 1907. aastal lasi Oskar I viia lossis läbi ulatuslikud taastamistööd.

Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast ning lossi valvab Rootsi sõjavägi (nagu Stockholmi kuningalossigi).

400 aasta jooksul on paleed ja parki mitmeid kordi taastatud ja uuendatud. Suurim remont leidis aset 1907–1913, mil vahetati välja elektri- ja küttesüsteem ning kanalisatsioon. Lisaks vahetati välja veetorusid ning pandi uus katus. Alates 1997. aastast on jõudumööda remonditud ja renoveeritud lossi erinevaid osi ning aastatel 1997–2002 käisid lossi välisseinte puhastus- ja taastamistööd.

Lossikiriku projekteeris Nicodemus Tessin vanem ning see valmis 1746. aasta mais. Tänapäevani toimub seal iga kuu viimasel pühapäeval Lovöni kihelkonna suur jumalateenistus. Kiriku orel pärineb 1730. aastast ning on siiani kasutusel. Seintel olevad traditsioonilised gobeläänid on pärit Gustav V valitsusajast.

 Pikemalt artiklis Drottningholmi lossiteater

Drottningholmi Lossi Teater on ooperiteater, mis asub lossi vastas ning kus toimuvad igasuvised ooperifestivalid.

Kuigi aiad ja park on kõigile avatud, veedab ka kuningapere seal meelsasti aega.

Vanim osa rajati 17. sajandil Hedvig Eleonora juhtimise all ning Tessinid projekteerisid aia, mis paikneb otse lossi vastas ning mida ääristab kolm alleed. Paljud skulptuurid rajas kunstnik Adrian de Vries. Aed ja sellega piirnev park jäid 19. sajandil hooletusse, kuid taastati Gustav VI Adolfi poolt 1950.–1960. aastatel.

Gustav III rajas Inglise aia, mis paikneb barokkaiast põhja pool ning kus on kaks kanalitega tiiki, sillad, suured muruplatsid ja puudesalud. Aeda ilmestavad ka pikad ja laiad kõnniteed. Suurema osa marmorkujudest ostis Gustav III Itaaliast. Nende eesmärk oli jalutajaid üllatada.

Drottningholmi loss ning osa selle aedu koos lossiteatri ja hiina lossiga kuuluvad 1991. aastast UNESCO maailmapärandi nimistus olevasse objekti nr 559 "Drottningholmi kuninglik valdus".

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Drottningholmi loss