August Roosileht

August Roosileht
Sündinud	27. veebruar 1887 Vajangu vald, Järvamaa
Surnud	12. august 1941 Paide, Eesti
Rahvus	eestlane
Haridus	Stieglitzi kunstikool
Tegevusala	graafik

August Roosileht (27. veebruar (15. veebruar vkj) 1887 Vajangu vald, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa – 12. august 1941 Paide) oli eesti graafik.

August Roosileht sündis Vajangu vallas Kangru talus taluniku pojana.^[1] Mõne aasta pärast kolis perekond Roosna valda Remmiku tallu. Alghariduse sai ta Roosna-Tammiku algkoolist ja (1901–1906) Paide linnakoolist. Joonistama hakkas Paide Karskuse Kuratooriumi kursustel Rudolf Leppiku juhendamisel.

Aastatel 1906–1907 õppis ta Peterburis Stieglitzi kunstikoolis, seejärel 1909–1912 Münchenis Michael Zeno Diemeri ja Heinrich Heidneri ateljeedes, 1912–1914 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis Ivan Bilibini juures, kust sai ka joonistusõpetaja kutse. Roosileht oli esimene eestlane, kes lõpetas Kunstide Edendamise Seltsi kooli kuldmedaliga.^[1] Täiendas end stipendiaadina dekoratiivkunsti, sisearhitektuuri ja kodukaunistamise alal Viinis ja Pariisis.

Ta tegutses aastal 1913 Riias, jaanuarist 1914 oli ta joonistusõpetaja A. Žilova tütarlaste eragümnaasiumis Tartus. Aastatel 1915–1917 võttis ta mobiliseerituna osa Esimesest maailmasõjast. Aastast 1918 töötas ta Põltsamaal joonistusõpetajana ja aastast 1919 Paides. Ta oli Eesti Kunstnikkude Liidu, Rakenduskunstnike Ühingu RaKü ning Järva lava- ja helikunstiühingu Voog liige.

August Roosileht mõisteti 2. augustil 1941 kollaboratsioonis süüdistatuna surma ja hukati.^[2] Tema matmiskoht on teadmata.^[1]

. Tartu Kunstimuuseum

August Roosileht viljeles iseloomuliku puhta ja peenetundelise joonega stiliseeritud laadiga graafikat.

1930.–1940. aastatel oli ta tegev tarbekunsti ja dekoratsioonimaali alal. Paides elades pidas Roosileht avalikke loenguid sisekujunduse alal.^[1] Aastatel 1912–1914 joonistas karikatuure, mida avaldati ajalehes Kilk.

August Roosileht on kirjutanud ka hulga lastenäidendeid, mida ise ka lavastas. Kunstnik kirjutas mitu näidendit ("Ohver", "Manala laul", "Hiina vaas") ka täiskasvanutele ning oli Paide harrastusteatris nende lavastaja ja dekoratsioonide autor.^[1] Maailmapärandist lavastas Roosileht Paide teatris Maeterlincki "Pellease ja Melisande".^[3]

Ta oli Kristjan Raua kõrval üks esimesi, kes tegeles aktiivselt "Kalevipoja" ainesega. 1920. aastal pani kunstnik välja sarja "Kalevipoja" illustratsioone ning 1921. aastal ilmus linoolgravüüride album "Paide".^[3]

Aastatel 1997 ja 1998 anti Paides välja August Roosilehe nimelist kultuuripreemiat. Preemia oli mõeldud väikelinnas või maakohas elavale kutselisele kunstnikule, kirjanikule, muusikule või teatritegelasele, kel on teeneid oma kodukoha kultuuri arendamisel. Auhind otsustati anda välja Paides seetõttu, et Eesti Vabariigi riikliku tunnustuse pälvinud August Roosileht oli üks väheseid, kes oma kodukohale elu lõpuni truuks jäi. Preemia koosnes Roosilehe loomingust lähtuvast Jalgsema kitseeide muinasjutumotiiviga kaelaehtest, mille teostas Margus Tiitsmaa kavandi järgi metallikunstnik Andrei Balašov, ja 5000 kroonist. 1997. aastal läks auhind Heimtalis elavale tekstiilikunstnikule Anu Rauale, 1998. läks auhind Haapsalu kunstipedagoogile ja pallaslasele Heljulaine Zauramile.^[4]

August Roosileht oli alates 1920. aastast abielus, tal oli üks poeg ja kolm tütart. Tema vanem tütar oli kunstnik Helve Viidalepp (1921–1979) ja väimees kunstnik Ants Viidalepp. Keskmise tütre poeg Toomas Raudam on kirjanik.

• August Roosileht Eesti biograafilises andmebaasis ISIK