Arkansas

See artikkel on USA osariigist; jõe kohta vaata artiklit Arkansas (jõgi)

Arkansas
inglise State of Arkansas
Arkansase lipp Arkansase osariigi pitsat
Pindala: 137 733 km²
Elanikke: 3 011 524 (1.04.2020)[1]
Rahvastikutihedus: 21,9 in/km²
Pealinn: Little Rock

Arkansas [ark'ansas] (inglispäraselt ['a:^rkanso:]) on osariik Ameerika Ühendriikide lõunaosas. Põhjas piirneb Missouri osariigiga, lõunas Louisianaga, läänes Oklahomaga, edelas Texasega ning idas Tennessee ja Mississippi osariigiga. Arkansase pealinn ja ühtlasi suurim linn on Little Rock, mis paikneb osariigi keskosas.

Arkansase nimi tuleneb algonkinikeelsest nimetusest kuapo indiaanihõimu kohta ning pärineb samast tüvest kui Kansas. Arkansas on prantsuspärane kuju kas kuapo sõnast akakaze ('allajõge elava rahva maa') või siuu sõnast Akakaze ('lõunatuule rahvas'). Nime ametlik hääldus, kus s-tähte nime lõpus ei hääldata, kehtestati 1881 pärast vaidlust kahe Ameerika Ühendriikide senaatori vahel.

2007. aastal võttis osariigi seadusandlik kogu vastu mittesiduva resolutsiooni, mis deklareerib inglise keeles nime omastavaks käändeks Arkansas's.

Arkansas on geograafiliselt mitmekesine, hõlmates nii Ozarki ja Ouachita mägesid kui ka viljakaid madalikke ida pool, Mississippi jõe ääres.

Lõuna ja ida madalmaad jagunevad kaheks: Suur Preeria (Grand Prairie) ja Arkansase Delta, mida omakorda lõhestavad Crowley mäed (Crowley's Ridge). Delta on viljakas tasandik, mida Mississippi alatasa üle ujutab.

Loode-Arkansas on osa Ozarki platoost, sealhulgas Bostoni mäed. Sellest lõunasse jäävad Ouachita mäed ja neid piirkondi eraldab Arkansase jõgi. Osariigi kõrgeim punkt on Ozarki mägedes asuv Magazine'i mägi (839 meetrit üle merepinna).

Arkansases on palju koopaid, näiteks Blanchard Springsi koobastik. Arkansas on ka ainus USA osariik, milles tänapäeval teemante kaevandatakse, ehkki seda teevad Murfeesboro lähedal algeliste tööriistadega eraisikud päevatasu eest, mitte suurettevõtted.

Arkansases on terve rida kaitsealasid. Nende hulka kuuluvad Arkansas Posti ajaloomälestis Gillettis, Buffalo jõe kaitseala, Fort Smithi muinsuskaitseala, Hot Springsi rahvuspark, Little Rock Centrali keskkooli muinsuskaitseala ja Pea Ridge'i sõjanduspark. Läbi osariigi kulgeb ka ajaloorada Trail of Tears (Pisarate rada).

Samuti paikneb Arkansases tosin metsiku looduse ala, kokku umbes 610 ruutkilomeetrit. Need piirkonnad on määratud puhkuseks ning seal on lubatud jahti pidada, kalastada, matkata ja telkida, kuid mitte sõidukitega sõita.

Osariigi arheoloogiateenistus on katalooginud üle 43 000 põliskultuuriga seotud paiga, millest mitmed on Kolumbuse-eelsed.

Arkansase osariigis valitseb niiske subtroopiline kliima, mis mõnel põhja mägialal piirneb niiske kontinentaalkliimaga. Ehkki Arkansas ei ulatu Mehhiko laheni, on see suur soe veekogu siiski piisavalt lähedal, et mõjutada osariigi kliimat. Little Rockis on päeva keskmine kõrgeim temperatuur juulis 32 °C ja madalaim 21 °C, jaanuaris aga vastavalt 9 °C ja −1 °C.

Aastane sademete hulk osariigis jääb enamasti 1000 ja 1500 mm vahele; lõunaosa on mõnevõrra niiskem ja põhjaosa kuivem. Lumesajud on tavalised, eriti põhja pool, kus lund sajab igal talvel mitu korda. See tuleneb mitte üksnes preeriaosariikide lähedusest, vaid ka Ozarki ja Ouachita mägede kõrgusest. Little Rockist lõuna poole jäävas Arkansase osas sajab lund harvemini, kuid esineb sagedamini rahet. Jääkülm vihm ja lobjakas on kogu osariigis talviti kaunis tavaline ning mõjutab igapäevaelu.

Arkansas on tuntud karmi ilma poolest: ühe aasta vältel on tavaline kohata äikesetorme, tornaadosid, rahet ja lund. Igal aastal on Arkansases umbkaudu 60 äikesetormi päeva. Osariiki on tabanud ka mõned USA ajaloo kõige purustavamad keeristormid. Kuigi meri jääb Arkansasest piisavalt kaugele, et orkaanid selleni ei jõuaks, kimbutavad osariiki nende järelmõjuna troopilised vihmavalingud ja väiksemad tuulispasad.

Ida-Arkansase linnades on White'i jõe kõrgvesi põhjustanud korduvalt üleujutusi.

2010. aasta seisuga elab Arkansases 2 915 918 inimest.^[2] 48,8% Arkansase elanikest on mehed ja 51,2% naised. 2000–2006 kasvas Arkansase elanikkond 5,1% ehk 137 472 inimese võrra. Rahvastiku tihedus osariigis on 19,81 in/km² (51,3 inimest ruutmiili kohta). Arkansase asustuskese on osariigi kirdenurgas asuv Perry maakond.

2008. aastal olid 75,6% Arkansase elanikest mittehispaania päritolu valged ameeriklased, 15,8% afroameeriklased, 5,6% hispaania ja latiino päritolu, 1,1% Aasia päritolu, 0,9% põlisameeriklased, 0,1% pärines Vaikse ookeani saartelt ning 1,4% olid segapäritolu. 2006.–2008. aastani olid kümme suurimat päritolurühma osariigis afroameeriklased (15,5%), iirlased (13,6%), sakslased (12,5%), ameeriklased (11,1%), inglased (10,3%), prantslased (2,4%), šotlased ja iirlased (2,1%), hollandlased (1,9%) ning itaallased (1,7%). Euroopa päritolu asukaid on kõige rohkem Ozarki mägede loodeosas ja Arkansase keskosas, afroameeriklasi osariigi lõuna- ja idaosas.

Nagu suurem osa lõunaosariikidest, kuulub ka Arkansas USA Piiblivöösse ja on põhiliselt protestantlik. Elanikest 86,0% on kristlased, sealhulgas 78,0% protestandid (39,0% baptistid, 9,0% metodistid) ja 7,0% katoliiklased; 14,0% on mittereligioossed ning muud religioonid jäävad alla 1%.

Esimene eurooplane, kes Arkansasesse jõudis, oli Hispaania maadeuurija Hernando de Soto, Pizarro Peruu-vallutuse veteran, kes suri 1542. aastal Mississippi jõel Lake Village'i lähedal, olles pea aasta vältel otsinud nüüdse osariigi lõunaosast kulda ning läbipääsu Hiinasse.

Arkansas on üks neist 14 USA osariigist, mis asuvad Napoleon Bonaparte'i Prantsusmaalt 1803 president Thomas Jeffersoni eestvedamisel ostetud maa-alal (Louisiana ostutehing). Kokku 2 157 000 km² ostsid Ameerika Ühendriigid 60 miljoni frangi (nüüdse 11 250 000 dollari) eest, millele lisandus 18 miljoni frangi (3 750 000 dollari) eest tühistatud võlgu, kokku 15 miljonit dollarit (219 miljonit 2010. aasta dollarit). Otseselt omandati siiski Prantsusmaa territoriaalsed pretensioonid, mitte maa-ala ise, mis kuulus toona seda asustanud indiaani hõimudele.

1819. aasta 4. juulil moodustati Arkansase Territoorium. 15. juunil 1836 võeti Arkansas vastu USA 25. osariigiks; see oli 13. orjanduslik osariik. Enamik orje oli Deltas, kus asunikud hakkasid puuvilla kasvatama.

Texase iseseisvussõjas Mehhiko vastu mängis Arkansas võtmerolli, andes Texasele vägesid ja materiaalset tuge. Kuna Washingtoni linn asub Texase piiri ääres, oli see seotud ka Texase revolutsiooniga 1835.-1836. aastal. Washingtoni kaudu liikus Texasesse hulk vabatahtlikke Arkansasest ja teistest USA kaguosariikidest. Mehhiko-Ameerika sõjas 1846. aastal koondusid linnas Ameerika Ühendriikide väed.

Kodusõja eelõhtul 1860. aastal oli üle 25% Arkansase elanikest neegerorjad, kokku 111 115 inimest. Arkansas liitus Konföderatsiooniga alles pärast Ameerika Ühendriikide presidendi Abraham Lincolni üleskutset vastata Konföderatsiooni rünnakule Fort Sumterile Põhja-Carolinas. Arkansas lahkus Ameerika Ühendriikide koosseisust 6. mail 1861. Sõja vältel toimus osariigis arvukalt väiksemaid lahinguid.

Arkansas arvati taas Ameerika Ühendriikide koosseisu juunis 1868. Sõjajärgse taastumise käigus saabus osariiki arvukalt immigrante. Delta piirkonnas palgati põllutöölisteks hiinlasi, itaallasi ja süürlasi, kes kolisid kiiresti edasi; hiinlastest said sageli pudukaupmehed Delta linnades. 20. sajandi alguse immigrandid tulid osalt Ida-Euroopast, 1905–1911 Saksamaalt, Slovakkiast ja Iirimaalt (peamiselt Ulsteri protestandid). Tulemusena on Delta rahvuslik koosseis kirevam kui ülejäänud osariigis.

1950. aastail pälvis üleriigilist tähelepanu Little Rock, kus kohalik vastasseis föderaalvõimudele püüdis takistada mustanahaliste integratsiooni linna koolidesse. Kuberner Orval Faubus kasutas selleks osariigi rahvuskaardi abi. President Dwight D. Eisenhower saatis õpilaste koolipääsu tagamiseks 25. septembril 1957 Little Rocki 1000 sõdurit 101. õhudessantväe diviisist.

Hope'i linnas Arkansases on sündinud USA 42. president Bill Clinton. Enne presidendiametit oli Clinton Arkansase 40. ja 42. kuberner, kokku 12 aastat.

• Arkansase osariigi koduleht

		Missouri osariik	Tennessee
	Oklahoma		Mississippi osariik
		Arkansas
	Texas	Louisiana

v r Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus
Osariigid	Alabama · Alaska · Arizona · Arkansas · California · Colorado · Connecticut · Delaware · Florida · Georgia · Hawaii · Idaho · Illinois · Indiana · Iowa · Kansas · Kentucky · Louisiana · Lõuna-Carolina · Lõuna-Dakota · Lääne-Virginia · Maine · Maryland · Massachusetts · Michigan · Minnesota · Mississippi · Missouri · Montana · Nebraska · Nevada · New Hampshire · New Jersey · New Mexico · New York · Ohio · Oklahoma · Oregon · Pennsylvania · Põhja-Carolina · Põhja-Dakota · Rhode Island · Tennessee · Texas · Utah · Vermont · Virginia · Washington · Wisconsin · Wyoming
Liiduringkond	Columbia ringkond
Sõltuvad alad	Ameerika Samoa · Guam · Põhja-Mariaanid · Puerto Rico · USA Neitsisaared
Hajasaared	Bakeri saar · Howlandi saar · Jarvise saar · Johnstoni atoll · Kingmani riff · Midway atoll · Navassa saar · Palmyra atoll · Wake'i saar