er

vaata ka: Er

er [ɛr]

1. määrava artikli ar ja eessõna e kontraktsioon: sees, -s

er

1. seal

er

1. neid

oleviku ainsuse 3. pööre sõnast vera ('olema')

1. on

er meessoost

1. kotkas

• mitmus: eres

er meessoost

1. oim, meelekoht

er meessoost

1. trots

er

1. nimel, jaoks

er

1. kuigi

er meessoost

[ēr]

1. siil

Kolmas käändkond.

Kääne	Ainsus	Mitmus
Nominatiiv	er	eres
Genitiiv	eris	erum
Daativ	eri	eribus
Akusatiiv	erem	eres
Ablatiiv	ere	eribus
Vokatiiv	er	eres

er [ˈeːr]

omastav, daativ ja sihitav sõnast ni ('teie, te')

er [ˈeːr]

1. teie, te. Kasutatakse mitmuse teise isiku omastava asesõnana.

Imorgon kommer er nye lärare och ni ska flytta till era nya rum. – Homme tuleb teie uus õpetaja ja te kolite oma uutesse tubadesse.

1. Variandid:

   • kõnekeeles: eran

2. teie oma, teie.

   Var är bollarna? Är de här era? – Kus on pallid? Kas need on teie omad?

   Variandid:

   • kõnekeeles: eran

3. Teie, Te, teie, te. Kasutatakse viisaka teise isiku omastava asesõnana.

   Får jag be om ert pass? – Kas ma tohin teie passi paluda?

   Variandid:

   • kõnekeeles: eran

4. Teie oma, Teie, teie oma, teie.

   Är det verkligen ert? – Kas see on tõesti teie oma?

   Variandid:

   • kõnekeeles: eran

• ühissoo omastav: er, ers
• kesksugu: ert
• mitmus: era

• era stackare
• Ers Majestät
• Ers Nåd

er

• IPA: [eːɐ̯]

• (fail)

• (fail)

• (fail)

1. tema, ta, see. Kasutatakse ainsuse 3. pöörde meessoo isikulise asesõnana (meessoost nimisõnade asemel).

   Er fährt Fahrrad. (

   (fail)

   ) – Ta sõidab jalgrattaga.

   Wegen seiner kommen wir zu spät. – Tema pärast me jääme hiljaks.

   Gib ihm das Buch. (

   (fail)

   ) – Anna talle see raamat.

   Ich sehe ihn! (

   (fail)

   ) – Ma näen teda!

   Wir liefen alle auf der linken Seite der Straße, er aber rechts. (

   (fail)

   ) – Me jooksime kõik tänava vasakul poolel, tema aga paremal.

   Bürschi lernte Woche für Woche mehr, er war mir im Tierheim damals ja gleich besonders aufgefallen. (

   (fail)

   ) – Bürschi õppis iga nädalaga üha rohkem, ta torkas ju mulle loomade varjupaigas kohe eriti silma.

   Ich liebe den Baum vor unserem Haus, er spendet Schatten und Sauerstoff. (

   (fail)

   ) – Ma armastan seda puud, mis meie maja ees kasvab, ta annab varju ja hapnikku.

   Das Wichtigste ist der Frieden, er ist ein hohes Gut. (

   (fail)

   ) – Kõige tähtsam on rahu, see on suur aare.

omastav: seiner

daativ: ihm

sihitav: ihn

Keskülemsaksa er, vanaülemsaksa ir, er.

1. Indoeuroopa juurest *e-. Võrrelda gooti is, ladina is.

• Er

er [æɐ̯]

olevik sõnast være ('olema')

1. on
2. olen
3. oled
4. oleme
5. olete

er kesksoost

1. err, ärr. Täht r.

   Sünonüümid:

   • erko
   • Tõlked:
   • itaalia: erre
   • soome: är

2. Häälik r.

   Sünonüümid:

   • erko

Ei käändu.

er [ɛɹ]

ار

1. mees. Täiskasvanud meessoost inimene.

   Sünonüümid:

   • erkek

2. mees. Sõdur.

   Sünonüümid:

   • nefer

3. mees. Meeskonnaliige.

   Sünonüümid:

   • nefer

• acemi er