Deanu luossadilli orru hedjonan vel eambo – luosat eai goargŋo mearas johkii
Dán gease rehkenastimiid vuođul atlánttaluosaid mearri orru báhcimin olu uhcibun go diibmá. Siva luosa heajos dillái eai leat velge gávdnan, muitalit Lukes.
Inka Kaartokallio diđii jo mánnán, ahte sus šaddá oahpaheaddji – dál son ollašuhttá niegus máttuidis ruovttuguovllus
Ohcejohkii sajáiduvvan ii leamaš váttis máddin bajásšaddan Inka Kaartokallioi. Doppe gávdnojit oahpes olbmot ja Ohcejogas orrun lea sutnje lunddolaš.
Gumpe lea goddán badjel 120 bohcco Muttošjávrri bálgosis – boazoisida mielde juohke beaivi gávdnojit ođđa ráppit
Muttošjávrre bálgosis gumpe lea jo golbma mánotbaji johtán ja goddán bohccuid. Dasa lassin maid nuppe bealde Anára, Sállevári bálgosis leamaš gumpe dán gease.
Sämikuávlu mađhâšeijeemeeri lii lamaš viehâ táválâš – Ucjuuvâst já Hettaast tile lii kuittâg hiäjub ko ovdil
Taan keesi mađhâšeijei meeri lii lamaš ucceeb ko moonnâm ive, mut nubástus ij lah kuittâg dramaatlâš.
Deanuleagis eallá vel árbevierru, go Hans Kitti láddje liššáin ja háše visot ieš
Kitti šiljus eai leat plastihkkii giesastuvvon suoidnespáppat, baicce ovddeš málle mielde hášejuvvon suoinnit. Son biebmá bohccuidis goikesuinniiguin.
Geasseguossit: karusellissa on 7 juttua
Čeʹvetjääuʹr siid staanvuõđ haaʹleet pueʹreed ođđ kaaʹvin: ǩeässa siʹjdde raajât ođđ, staani väʹʒʒempälggaz
Ǩeässa siʹjdde raajât nuʹtt õõut ǩilomettar pälggaz, kååʹtt pueʹrad staanvuõđ škooul da liikkeemǩeeʹdd kõõskâst.
Dieđiheapmi Sámi Grand Prix 2027 juoigan- ja lávlungilvui lea dál rábas
Lea go dus luohti dahje lávlla maid háliidat juogadit olles Sámiin? Dál sáhtát dieđihit luođi ja lávlaga Sámi Grand Prix 2027-gilvui.
Aanaar 150 kietâčalâkišto – Tuámmár: ”Aanaar lii tievâ šiev mainâsijd”
Aanaar kieldâ uárnee Aanaar 150 ihheed kietâčalâkišto, mast oceh uđđâ audiovisuaallâš mainâsijd Anarist.
Čiõlǥtõs: Sääʹmǩiõlâst õinn samai rââʹžžes vueʹǩǩ – taarbaš põõšši resuursid da fiʹttjõsmuttâz seillam diõtt
Sääʹmkulttuurfoond Sääʹmpääʹljes-haʹŋǩǩõõzz čiõlǥtõs pohtt ouʹdde nuõrttsääʹmǩiõl rââʹžžes vueʹjj nuʹtt lääʹdd- ko še sääʹmõhttsažkååʹddest.
Ášševuoddjit čielggadedje Ohcejoga vuojadanhálla divvuma – stivrra ságadoalli: Ovdamearka das, mo ii galgga dahkat
Ohcejoga gielda diŋgui čielggadeami vuojadanhálla sanerenfitnus. Gieldda bargoveaga mielde máŋggat áššit manne proseassas endorii.
Avvila bálvalandállu lea ožžon gohččuma divvut váilevašvuođaid divššus
Lohpe- ja bearráigeahččodoaimmahat gávnnai Männikkö bálvalandálus máŋggaid váilevašvuođaid, mat gusket eallilan olbmuid divššu.
Badjel 50 jagi dassái jávkkai girdi mas ledje sámepolitihkkarat – maŋisboahttit čoahkkanedje muittašit sin Ohcejohkii
Sámekonfereanssa oktavuođas mihcamárain oapmahaččat muittašedje geassemánu 1974 dáhpáhusa, go vihtta sámepolitihkkára jávke girdi fárus.
Avvilis vuosttaš Pride-ráidovázzin sotnabeaivve – ordnejeaddji mielas gilli dárbbaša dan
Pride-ráidovázzin lea Avvilis dan gudnin, go gielddas levgejit Pride-leavggain. Árat Pride dáhpáhusat leamašan Anára girkosiiddas.
Oanehis videot: karusellissa on 2 artikkelia
Geahča dá Yle Sámi radio geasi sáddenáiggiid
Yle Sámi geasseáigi álgá geassemánu 22. beaivve ja bistá borgemánu 16. beaivve rádjai.
Radioprográmmat: Areena-karusellissa on 10 videota
Per-Olof Nutti joatká Sámiráđi presideantan
Sámiráđi presideanta, várrepresideanttat, lahtut ja várrelahtut válljejuvvojedje vahkoloahpas Sámiid 23. konferánssas Ohcejogas.
Deatnogátte Nuorat leat máhccan konseartalávddiide – ja miella livččii čuojahit ain dás ovddos
Deatnogátte Nuorat movttáskedje giđđat čuojahit vuot olles joavkkuin. Sii gorgŋot dán gease ain jo golbmii lávddi ala.
Yle Ođđasat: Areena-karusellissa on 5 videota
Jalvvi Niillas oaččui Sámiráđi girjjálašvuođa bálkkašupmi
Niillas Holmberg Goatnelle-girji gieđahallá máŋggabealat dálá sámiid eallima čuolmmaid.
Lávostallamis leat olu čálekeahtes njuolggadusat – Beaska Niillas oahpaha, mo lávus galgá láhttet
Muhtin guovlluin lávostallama árbevierru lea meastaba jávkan. Beaska Niillas muitalii KulturSámis Ohcejogas, maid galgá diehtit lávostallamis.
Uđđâ sänikirje máttát celkkiđ saanijd olmânáál – ”Lâi tuše älkkeb huksiđ já rähtiđ uđđâ piergâs”, iátä proojeektjođetteijee
Samionary lii anarâš- já ummeesämikielâ oppâmân uáivildum nettipiergâs. Piergâs puátá almolâš anon májemustáá ive 2028.
Mâʹst jiõm mainsteʹče ääkkain: Areena-karusellissa on 31 videota
Suoma boarráseamos gielddahoavda gávdno Eanodagas – ”Fáluhin iežan deike ja nu mun bessen”
Gelbbolaš gielddahoavddaid lea ain váddásut gávdnat. Dat gávdnošedje, jus alimus ahkerádji váldojuvvošii eret, dadjá 70-jahkásaš Eero Ylitalo.
Njávdámis buollán Nord1-Market sadjái šaddá ođđa gávpi – gávpejas guoktái čuođit sávaldagat gávppi ođđasit rahpamis
Cuoŋománus buollan gávppi sadjái huksejit ođđa gávppi. Gávpejasat muitalit, ahte plánat leat ovdánan jo gilvalahttimii.
Suoma davimus šibitdoalus lea viimmat ollašuvvan sohkabuolvvamolsun
Máŋgga jagi barggu maŋŋá ođđa nuorra isit, Jani Guttorm váldá doalu háldosis Nuvvosis. Váhnemat loniiga ruđa, vai gánda beassá jođihit mielkedálu.
Sääʹmǩiõl määtt ǩieʹsse jiânnai oummui miõl: Giellagas-instituutt nuõrttsääʹmǩiõl määttaid joba 11 ooccjed
Siõm sääʹmǩiõl universiteʹttmäätt lie õinn ođđ äʹšš da tõʹnt ooccji jõnn mieʹrr lij-i šiõǥǥ miârkk, vuäinn uʹčteeʹl Miika Lehtinen.
