Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli hertsogkond Põhja-Saksamaal, mis koosnes ajaloolise Mecklenburgi piirkonna idapoolsest viiendikust, vastates laias laastus tänapäeva Mecklenburg-Strelitzi kreisile (endine Stargardi isandkond), ja läänepoolsest endise Ratzeburgi piiskopkonna eksklaavist tänapäeva Schleswig-Holsteinis. Loomise ajal piirnes hertsogkond Rootsi Pommeriga põhjas ja Brandenburgiga lõunas.

Pärast rohkem kui viit aastat vaidlusi Mecklenburgide pärandi üle rajati hertsogkond aastal 1701 endise Mecklenburg-Güstrow' hertsogkonna territooriumil. Mecklenburgide Güstrow' haru hääbus hertsog Gustav Adolfi surmaga aastal 1695. Mecklenburg-Schwerini hertsog Friedrich Wilhelm nõudis pärandit, kuid pidi seda jagama oma onu Adolf Friedrichiga. Alam-Saksi ringkonna esindajad saavutasid 8. märtsil 1701 lõpuks kompromissi. Kokkuleppega saavutati Mecklenburgi jagamine ja see kinnitati 1701. aasta Hamburgi lepinguga. Lepingu teise lõiguga rajati omaette Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond ja omistati see koos Ratzeburgi vürstkonnaga Mecklenburgi läänepiiril Lübeckist lõunas, Stargardi isandkonnaga Mecklenburgist kagus, Neubrandenburgi, Friedlandi, Woldegki, Strelitzi, Burg Stargardi, Fürstenberg/Haveli ja Wesenbergi linnadega ning Mirowi ja Nemerowi komtuurkondadega Adolf Friedrichile. Samal ajal taastati esmasünniõigus ja Mecklenburg-Schwerini hertsog sai õiguse kokku kutsuda maapäev. 1701. aasta sätted säilisid väikeste muudatustega monarhia lõpuni. Mõlemad pooled jätkasid enda kutsumist Mecklenburgi hertsogiks; Adolf Friedrich tegi oma residentsiks Strelitzi.

Strelitzi hertsogkond jäi üheks keisririigi kõige vähem arenenud piirkonnaks. Sellele vaatamata sõlmisid nende printsessid tähtsaid abielusid: Charlotte zu Mecklenburg-Strelitz, hertsog Adolf Friedrich IV õde, abiellus aastal 1761 kuningas George III-ga, saades seega Suurbritannia kuningannaks. Tema vennatütar Luise von Mecklenburg-Strelitz, hertsog Karl II tütar, abiellus aastal 1793 Friedrich Wilhelm III-ga ja sai aastal 1797 Preisimaa kuningannaks.

Mecklenburg-Strelitz võttis oma naaberhertsogkonna põhiseaduse kasutusele septembris 1755. Aastal 1806 pääses hertsogkond Baieri kuninga abil Prantsuse okupatsioonist. Aastal 1808 ühines hertsog Karl Reini Liiduga, kuid aastal 1813 lahkus sellest. Viini kongress tunnistas 1815 nii Mecklenburg-Strelitzi kui ka Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnaks ja Saksa Liidu liikmeks.

• 1701–1708 Adolf Friedrich II
• 1708–1752 Adolf Friedrich III
• 1752–1794 Adolf Friedrich IV
• 1794–1815 Karl II (alates 1815 suurhertsog)

• Adolf Friedrichi Rist
• Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond
• Mecklenburg-Strelitzi vabariik
• Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
• Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
• Mecklenburg-Schwerini vabariik