Atlandi heeringas

See artikkel räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit Heeringas (perekond)

Atlandi heeringas
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Kiiruimsed Actinopterygii
Selts	Heeringalised Clupeiformes
Sugukond	Heeringlased Clupeidae
Perekond	Heeringas Clupea
Liik	Atlandi heeringas
Binaarne nimetus
Clupea harengus Linnaeus, 1758

Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.

Atlandi heeringas jaguneb neljaks alamliigiks. Läänemerd asustab räim (Clupea harengus membras). Skandinaavia heeringas ehk kevadkuduheeringas koeb Norra ranniku läheduses, Orkney ja Shetlandi saarte ookeanipoolsetes vetes, Fääri saarestiku ümbruse mandrinõlval ja piki Islandi lõunarannikut. Suvikuduheeringas elab Islandi ja Fääri saarte vetes, Lõuna-Gröönimaa fjordides ning eriti Uus-Inglismaa ja Uus-Šotimaa šelfialal. Põhjamere heeringa kogu elutsükkel möödub Põhjameres. ^[1]

Atlandi heeringas võib kasvada kuni 45 cm pikkuseks ja kaaluda üle poole kilogrammi. Kõige raskemad isendid kaaluvad märgatavalt üle 1 kg.

Nende peamise toidu moodustavad aerjalalised, krillid, noolussid ja väikesed kalad. Atlandi heeringa vaenlased on hülged, vaalad, tursad ja mitmed teised suuremad kalad.

Atlandi heeringas on maailma üks tähtsamaid töönduskalu. Neil on tohutu ulatuse ja suure produktiivsusega turgutusala. Nende kasv on kiire, eluiga ulatub 15–18 aastani ja tänu sellele koosneb nende kuduasurkond paljudest vanuserühmadest. ^[1]

Viimastel aastakümnetel on seoses püügi intensiivistumisega palju tähelepanu pööratud heeringa arvukuse uurimisele. Norra teadlased varustasid kümneid tuhandeid kalu terasplaadikestega, mis lasti vedrupüstoli abil heeringa kehaõõnde. Seda märgistamisviisi taluvad heeringad täiesti rahuldavalt. Heeringad lasti merre tagasi. Hiljem kontrolliti püütud heeringatest valmistatud kalajahu elektromagnetitega ja osa märgiseid saadi kätte. Heeringavaru määrati valemi põhjal, mille järgi märgistatud kalade üldhulga ja taaspüütud heeringate suhe võrdub varu ja saagi suhtega. ^[1]

NSV Liidu ihtüoloogid määrasid hüdroakustilise seadme abil heeringaparvede ruumala talvituskohtades ja nende tiheduse veealuse fotografeerimise teel. ^[1]

Mõlemad meetodid andsid sarnase tulemuse: skandinaavia heeringate varu ulatus parima täienduse perioodil 12–12,5 miljoni tonnini. ^[1]

Suvikuduheeringate viljakus on tunduvalt suurem kui skandinaavia heeringatel, aga nende varu on mitu korda väiksem. ^[1]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Heeringas

• Atlandi heeringas andmebaasis eElurikkus